Liitsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna. Liitsõna moodustatakse mingile sõnale teise sõna tüve (või vormi) lisamise teel, nt ''raud + tee'' > ''raud/tee''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=1&id name=310<"Auv4v" /ref>
 
Liitsõnamoodustus võimaldab nimetada asju, nähtusi, tegevusi ja omadusi mõne iseloomuliku tunnuse või seose põhjal. Liitmine on väga produktiivne sõnamoodustusviis, eriti nimisõnamoodustuses. Üsna sagedad on ka liit[[Omadussõna|adjektiivid]], [[Liitöeldis|liitverbe]] moodustatakse seevastu [[Eesti keel|eesti keeles]] väga harva.<ref>EKG I,name="EUoYb" 412.</ref>
 
Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8&id name=52"FAJh7" </ref> Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt ''va·naema''.
 
Liitsõna eesosa (täiendosa) jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks, nt ''kalliskivi'' > ''kalliskivist''. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt ''vaenelaps'' > ''vaeselapse''.
11. rida:
* Rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel [[Rinnastus|rinnastatud]], nt ''ööpäev''.
 
Enamik liitsõnu on põimliitsõnad.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p name=4&p1=1&id=312 "4XbTv" </ref>
 
Nii [[Sõnaliik|sõnaliigi]] kui ka muuttüübi määrab liitsõnal viimane moodustusosa, põhiosa.<ref>EKG I,name="966wp" 411</ref>
 
== Liitsõnade jagunemine ==
21. rida:
Liitverbi põhisõnaks on verb, millele liidetakse [[käändsõna]] [[nimetav kääne|nimetavas käändes]], nt ''sügavpuhastama'', või [[määrsõna]], nt ''eesistuma''.
 
Liitverbid erinevad [[Ühendverb|ühend]]- ja [[Väljendverb|väljendverbidest]] selle poolest, et liitverbi moodustajad vormistatakse samas järjestuses kokku verbi mis tahes vormi korral.<ref>. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2&idname=327"Gxsv5" </ref>
===== Liitnimisõnad =====
* Põimliitnimisõnad on liitsõnad, mille põhisõnaks on nimisõna, millele liidetakse
33. rida:
'''d)''' muutumatu sõna.
 
Kui põhisõnaks on tegevust väljendav nimisõna või ja-tegijanimi, siis toimib verbipärane moodustusmall;<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id name=335"aOSdY" </ref>
 
* Rindliitnimisõnad on liitnimisõnad, mille osad on
39. rida:
'''a)''' erineva tähendusega, nt ''ööpäev'', või
 
'''b)''' sama tähendusega, nt ''eluolu''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id name=340"HSjeF" </ref>
===== Liitomadussõnad =====
* Põimliitomadussõnade põhisõnaks on omadussõna, millele liidetakse
49. rida:
'''c)''' muutumatu sõna, nt ''üliraske''.
 
* Rindliitomadussõnad, nt ''kurttumm''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1 name=4<"Pxy9K" /ref>
===== Liitmäärsõnad =====
* Ees- või järelosa lisamisel moodustatud liitmäärsõnad, nt ''poolmuidu'';
* [[Fraas|fraasi]] määrsõnastumise teel saadud liitmäärsõnad, nt ''aegamööda'';
* tüvekordusega määrsõnad, nt ''tipa-tapa''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=5&id name=350"M5dEx" </ref>
===== Liitarvsõnad =====
Liit[[arvsõna|arvsõnade]] põhisõnaks on arvsõna, nt ''poolsada''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=276&p=3&p1 name=6"K9Ipe" </ref>
 
== Sidekriipsuga liitsõnad ==
 
'''Sidekriips pannakse:'''<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id name=81"W8F20" </ref>
* kui üks sõnaosa on [[tsitaatsõna]], [[Täht (kiri)|täht]], täheühend või sõnaosa, nt ''nalja-show'':
* kui liitomadussõna eesosa on nimi, nt ''Läänemere-äärne'';
67. rida:
* sõnaühenditest tuletatud omadussõnades, nt ''avalik-õiguslik''.
 
'''Sidekriipsu võib panna:'''<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id name=81"W8F20" </ref>
* pikemais liitsõnades parema loetavuse huvides, nt ''korvpalli-meistrivõistlused'';
* liitsõna piiril, kus on kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte, nt ''maa-ala'';
76. rida:
* Lühendamisel märgitakse liitsõnade osade piir sidekriipsuga, nt ''rahv-vah – rahvusvaheline''.
*
* Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga (eesosa välja kirjutatud), nt ''lk – lehekülg'', ''sidejsk – sidejaoskond''.<ref>https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=62&p=2&p1 name=9"yrUaL" </ref>
 
== Vaata ka ==
102. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Auv4v">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=1&id=310</ref>
<ref name="EUoYb">EKG I, 412.</ref>
<ref name="FAJh7">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8&id=52</ref>
<ref name="4XbTv">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=1&id=312</ref>
<ref name="966wp">EKG I, 411</ref>
<ref name="Gxsv5">. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2&id=327</ref>
<ref name="aOSdY">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=335</ref>
<ref name="HSjeF">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=340</ref>
<ref name="Pxy9K">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=4</ref>
<ref name="M5dEx">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=5&id=350</ref>
<ref name="K9Ipe">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=276&p=3&p1=6</ref>
<ref name="W8F20">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81</ref>
<ref name="yrUaL">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=62&p=2&p1=9</ref>
}}
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]