Redaktsioon: 29. juuli 2017, kell 15:11 redigeeri VillaK (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 12 011 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2017, kell 16:44 redigeeri eemalda Lixive (arutelu \| kaastöö) 116 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-066679, Karte zur Umsiedlung Baltendeutscher.jpg\|thumb\|~~Plakat~~''Umsiedlung''<nowiki>'</nowiki>it kujutav plakat 1939. aastast]] '''''Umsiedlung''''' (ka '''ümberasumine''' või '''baltisakslaste ümberasumine''') on mõiste, millega eestikeelses ajalookirjutuses tähistatakse 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses toimunud Eesti ja Läti [[baltisakslased\|baltisakslaste]] ümberasustamisaktsiooni [[Kolmas Riik\|Saksamaa]] poolt okupeeritud [[Poola]] aladele. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-051843, Posen, Umsiedlung, Baltenlager.jpg\|thumb\|[[Baltisakslased]] [[Poznań]]is (1940)]]▼ '''''Umsiedlung''''' ([[eesti keel]]es 'ümberasumine') ehk '''baltisakslaste ümberasumine''' oli [[sakslased\|saksa rahvus]]est isikute ümberasumine [[Kolmas Riik\|Saksamaa]] ja [[NSV Liit\|NSV Liidu]] vahel [[23. august]]il [[1939]] sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i alusel. [[10. jaanuar]]il [[1941]] [[Riia]]s sõlmitud lepingu alusel lahkus Saksamaale '''''Nachumsiedlung'''''<nowiki>'</nowiki>i (eesti keeles 'järelümberasumine') käigus veel umbes 7500 inimest. Kokku lahkus [[Eesti]]st aastatel [[1939]]–[[1940]] ja [[1941]] 21 645 ning Lätist 49 885<ref>[http://latvianhistory.com/2011/06/16/1939-1940-the-loss-of-latvian-independence/ The Soviet Occupation of Latvia 1939-1940], vaadatud 17.06.2015</ref> saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olnud inimest. [[File:Bundesarchiv R 49 Bild-0705, Polen, Herkunft der Umsiedler, Karte.jpg\|pisi\|''Umsiedlung''i käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad]]▼ Saksa keeles on mõistel laiem tähendus, hõlmates endas igasuguseid mastaapseid inimeste ümberasumisi ja -asustamisi. ~~==''Umsiedlung'' 1939–1940 ==~~ ~~[[6. oktoober]] [[1939]] pidas Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] kõne, milles kutsus tagasi ajaloolisele kodumaale Balti riikides ja mujal elavad rahvuskaaslased.~~ 1941. aasta veebruarist märtsini toimus Saksamaa ja [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] vahelise kokkuleppe alusel veel teine ümberasumislaine, mis sai tuntuks ''[[Nachumsiedlung]]''<nowiki>'</nowiki>i (eesti keeles 'järelümberasumine') nime all. Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti riikidevahelised ümberasumist reguleerivad lepingud, mille kohaselt olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad, saksa keeles ''Vertragsumsiedler''. Ümberasumine oli vabatahtlik, kedagi ei sunnitud lahkuma ega jääma, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise [[propaganda]]. Lepingutega leppis Eesti Saksamaaga kokku elanike opteerumise tingimused ning varanduslikud küsimused.▼ ==Sündmuste käik== 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku. [[juudid\|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>.▼ [[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg\|pisi\|Molotovi-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll, mis sai aluseks ka baltisakslaste ümberasustamisele Eestist ja Lätist.]] ===Molotovi-Ribbentropi pakt=== 23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri, samuti võimaldas pakt Saksamaal alustada sõjategevust Poola vastu, mille okupeeritud aladele ümber asustatud sakslased peagi paigutati.<ref name="tõlgendused" /> ===Ettevalmistused=== Wrangelli hinnangul päästeti ümberasumisega rahvusrühm, keda võib pidada õhtumaise kultuuri üheks küpseimaks viljaks.<ref>Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr 11, lk 2323.</ref> Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin\|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)\|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" /> ~~===Baltisakslaste lahkumine Tallinnast===~~ Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi [[baltisakslased\|baltisakslaste]] ümberasumise üle, lahkusid [[Tallinna sadam]]ast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), [[Der Deutsche]] (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.▼ ▲Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel ~~sõlmiti~~sõlmitud ~~riikidevahelised~~lepingud, ~~ümberasumist~~millega ~~reguleerivad~~määrati ~~lepingud,~~kindlaks ~~mille~~ümberasumise ~~kohaselt~~kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad, (saksa keeles ''Vertragsumsiedler''). Ümberasumine oli vabatahtlik~~, kedagi ei sunnitud lahkuma ega jääma~~, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise [[propaganda]].<ref ~~Lepingutega~~name="delfi" ~~leppis Eesti Saksamaaga kokku elanike opteerumise tingimused ning varanduslikud küsimused.~~/> ~~===Baltisakslaste lahkumine Saaremaalt===~~ [[20. oktoober\|20. oktoobri]] [[1939]] hommikul lahkus [[Hitler]]i kutset järgides [[Roomassaare sadam]]ast Saksa aurikuga [[Adler (laev)\|Adler]] 310 [[Kuressaare]] baltisakslast. Üldse jättis oma kodu [[Saaremaa]]l üle 500 sakslase.<ref>[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9751&sec=13 Baltisakslastest Saaremaal], Saarte Hääl, 22. oktoober 2008.</ref> Nende äraminek polnud kerge, sest nad pidasid Saaremaad oma kodumaaks, oskasid enamasti eesti keelt ja tundsid end Saksamaal mitte kojupöördunutena, vaid võõrastena, pagulastena. ===Ümberasustamine=== Ümberasujatena lahkusid Saaremaalt [[Vabadusrist]]i I liigi 2. järgu kavaler kolonel [[Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden\|Arthur von Buxhoeveden]], Kuressaare ekslinnapea, [[proviisor]] [[Aleksander Allik]], [[arst]]id [[Edgar Arthur Greinert]], [[Hans Eduard Gottfried Martinson]], {{kas\|[[Werner Hoffmann]]}}, [[Valter Friedrich Hollmann]], [[Jules Favré]] ja [[Theodor Lackschewitz]], [[pastor]]id [[Nikolai Bäuerle]], [[Hans Joachim Eichhorn]], [[Ernst Adolf Greinert]], [[Hermann Theodor Mähle]], [[Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt]], [[Kurt Rudolf Schultz]] ja [[Adalbert Hugo Willigerode (jun)]], ärimehed [[Carl Bergmann]], [[Gerhard Bergmann]], [[Ernst Duberg]], [[Arthur Allik]], [[Viktor Lange]], [[Ernst Waldmann]] ja [[Ernst Wellig]], [[arhitekt]] [[Otto von Moeller]] ja paljud teised tuntud inimesed. ▲[[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-051843, Posen, Umsiedlung, Baltenlager.jpg\|thumb\|[[Baltisakslased]] [[Poznań]]is (1940)]] ▲[[File:Bundesarchiv R 49 Bild-0705, Polen, Herkunft der Umsiedler, Karte.jpg\|pisi\|''Umsiedlung''i käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad]] ▲Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi ~~[[baltisakslased\|~~baltisakslaste]] ümberasumise üle, lahkusid [[Tallinna ~~sadam]]ast~~sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), [[Der Deutsche]] (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.{{lisa viide}} Oktoobris 1939 lahkus [[Roomassaare sadam]]ast Saksa aurikuga Adler 310 [[Kuressaare]] baltisakslast. Kokku lahkus Saaremaalt üle 500 sakslase.<ref name="saarte hääl" /> Vanad [[Kuressaare\|arensburglased]] käivad Saksamaal praegugi veel koos ja annavad välja oma ajalehte [[Arensburger Wochenblatt]], mida toimetab 1926. aastal Kuressaares sündinud [[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]]. Tihedad sidemed kunagise kodusaarega on taastanud [[Saaremaa Rüütelkond]], mille keskus on Saksamaal, ja selle esimees [[Dieter von Toll]] ja auesimees [[Odert von Poll]]. ▲1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> [[juudid\|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is.<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>. ==''Nachumsiedlung'' 1941 ==▼ Jaanuarist aprillini 1941, pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|Eesti okupeerimist]] [[NSV Liit\|NSV Liidu]] poolt, lahkus [[10. jaanuar]]il 1941 [[Riia]]s sõlmitud lepingu alusel Saksamaale järelümberasujatena veel umbes 7500 inimest; hinnanguliselt kuni 4000 inimest neist olid mittesakslased, nende seas nii eestlasi kui ka venelasi.<ref>[[Olev Liivik]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-esimesed-umberasujad-viis-eestist-propaganda-teised-sojahirm.d?id=40617886 Esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm], www.DELFI.ee, 18. veebruar 2011.</ref> ==Järelmõjud== ~~===Valik järelümberasujaid===~~ Saksamaal tegutseb mitmeid baltisakslaste organisatsioone, mille tegevuses osalevad ka nende juba Saksamaal sündinud järglased. [[Hjalmar Mäe]] [[Oskar Angelus]] [[Otto Heinze]] [[Helmut Thomson]] [[Ilmar Raamot]] [[Johannes Soodla]] [[Paul Laamann]] [[William Tomingas]] [[Viktor Puskar]] Saaremaalt lahkunud baltisakslased annavad välja ajalehte [[Arensburger Wochenblatt]].<ref name="saarte hääl" /> [[Saaremaa Rüütelkond\|Saaremaa Rüütelkonna]] traditsiooni jätkatakse [[Balti Rüütelkondade Liit\|Balti Rüütelkondade Liidu]] raames. ~~==Valik lahkunud baltisakslasi==~~ ~~<div style="-moz-column-count:2">~~ [[Egmond von Brevern]], [[Maardu mõis]]a [[mõisnik]] [[Edmund Spohr]], [[Tartu Ülikool]]i [[botaanik]] [[Ernst von Fock]], [[Sagadi mõis]]a mõisnik<ref>[[Indrek Paavle]]. [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/17%20%283%29%201996.pdf Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv], Kleio, 1996/3.</ref> [[Georg von Rauch]] [[Heinz von zur Mühlen]] [[Gert von Pistohlkors]] [[Paul Johansen]], Tallinna linna[[arhivaar]] [[Klaus Scheel]], [[pankur]] [[Martin Christian Luther]], [[tööstur]] [[Hermann Salza]], [[kontradmiral]], endine [[Eesti merejõud\|merejõudude juhataja]] ~~</div>~~ {{pooleli}} ~~==Mälestuse jäädvustamine==~~ [[18. veebruar]]il [[2011]] korraldati Tallinnas ajalookonverents "Umsiedlung 1939–1941 ja selle järelmid Ida-Euroopale 21. sajandil". ==Vaata ka== ▲==''[[Nachumsiedlung]]'' ~~1941 ==~~ [[Ümberasujate loend]] ==Viited== {{viited}}\|2\|allikad= <ref name="kivimäe54">Sirje Kivimäe. Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 51-76, siin lk 54.</ref> <ref name="kivimäe58">Sirje Kivimäe. Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 51-76, siin lk 58.</ref> <ref name="bosse300">Bosse, lk 300.</ref> <ref name="saarte hääl">[https://www.saartehaal.ee/2008/10/22/baltisakslastest-saaremaal/ Baltisakslastest Saaremaal] Saarte Hääl, 22. oktoober 2008.</ref> <ref name="tõlgendused">Olev Liivik. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/moningad-baltisakslaste-uemberasumise-tolgendused/ Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused] Sirp, 6. november 2009.</ref> <ref name="delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-esimesed-umberasujad-viis-eestist-propaganda-teised-sojahirm?id=40617886 Ajaloolane: esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm] delfi.ee, 18. veebruar 2011.</ref> }} ==Kirjandus== Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387. [[Wilhelm Wrangell]]. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2291–2323.▼ Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch- deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984. Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000. Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03 Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939−1940) eestlaste mälestuskirjanduses. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329−348. Dietrich A. Loeber (Hrsg.). Diktierte Option: die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941: Dokumentation. Neumünster 1974. Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43. Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51. ▲[[Wilhelm Wrangell]]. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia~~, 2003~~, nr. 11, 2003, lk. 2291–2323. ==Välislingid== {{commonskat\|Resettlement of Baltic Germans in Poland}} Peeter Järvelaid. [http://www.parnupostimees.ee/?id=328501 Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu], [[Pärnu Postimees]], 19. oktoober 2010. ~~07.veebruar 2016 , [[~~Olev Liivik]], [http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=73571831 Kuidas baltisakslased Eestist välja rändasid], maaleht.delfi.ee, 7.veebruar 2016. [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]

Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel