Redaktsioon: 10. november 2017, kell 11:04 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Vigala vald→Märjamaa vald ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2017, kell 15:06 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Toimetasin keeleliselt Uuem muudatus →
2. rida: {{Provints \| nimi = Vigala kihelkond \| omakeelne_nimi_1 = ~~saksa~~Saksa keeles \| ''Kirchspiel Fickel'' \| \| omakeelne_nimi_2 = \| \| \| lipu_pilt = 10. rida: \| pindala = \| elanikke = \| keskuse_nimetus = [[~~kihelkonnakirik~~Kihelkonnakirik]] \| keskuse_nimi = [[Vigala Maarja kirik]] \| asendikaardi_pilt = [[File:Kivi-Vigala_kirik.JPG\|pisi\|Vigala Maarja kirik.]] }} '''Vigala kihelkond''' (~~saksapäraselt~~[[saksa keel]]es ''Kirchspiel Fickel'', ~~ladinapäraselt~~[[ladina keel]]es ''par. Figalensia'') oli ~~[[kihelkond]]~~haldusüksus [[~~Läänemaa~~Eestimaa]]l ja [[~~Eestimaa kubermang~~Läänemaa]]~~us [[Haapsalu kreis]]is~~l. [[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif\|400px\|pisi\|right\|[[~~Haapsalu~~Eestimaa ~~kreis~~kubermang]]u [[~~Eestimaa~~Haapsalu ~~kubermang~~kreis]]us. [[Ludwig August Mellin]]i kaardil "''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel".'' (1798).]] ~~==Piirkonna ajalugu==~~ [[13. sajand]]i alguseni moodustasid ühtse [[Läänemaa]]sse kuuluva [[muinaskihelkond\|muinaskihelkonna]] (nimi teadmata, vt [[Konuvere maalinn]]) hilisemad Vigala, [[Märjamaa kihelkond\|Märjamaa]] ja [[Kullamaa kihelkond]]. Vaid hilisema Vigala kihelkonna [[Avaste]] piirkond võis kuuluda [[Soontagana]] kihelkonda. ==Ajalugu== Vigala [[kirikukihelkond]] moodustati tõenäoliselt juba 1230.–1240. aastatel. Kiriku ([[Vigala Maarja kirik]]) kohta on andmeid 1339. aastast, sellest ajast loeb oma sündi ka [[EELK]] [[Vigala Maarja kogudus]]. Hilisemad Vigala, [[Märjamaa kihelkond\|Märjamaa]] ja [[Kullamaa kihelkond]] moodustasid XIII sajandi alguseni ühtse [[Läänemaa]] koosseisu kuulunud [[muinaskihelkond\|muinaskihelkonna]]; ainult [[Avaste]] piirkond oli tollal ilmselt [[Soontagana]] kihelkonna osa. [[Kirikukihelkond]] rajati Vigalas tõenäoliselt [[1230]].−[[1240]]. aastatel. [[Vigala Maarja kirik]]u kohta on teateid [[1339]]. aastast. ~~13.~~Juba XIII sajandil ~~läänistati~~[[lään]]istati piirkond [[~~Uexküllid~~Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne piiskopkonna]]~~ele.~~ ~~Rajati~~ühele ~~kaks vasallilinnust –~~võimsamale [[~~Velise~~vasall]]isuguvõsale ~~vasallilinnus~~[[Uexküll]]idele, kes rajasid siia [[Kivi-Vigala vasallilinnus\|Kivi-Vigala]]. ~~Hiljem,~~ja ~~18.~~[[Velise ~~sajandil~~vasallilinnus\|Velise]] ~~kujunes~~linnused. ~~Uexküllide~~Nende ~~suguvõsa~~valduste ~~peamõisaks~~keskuseks kujunes [[Vana-Vigala mõis]], mis perekonnatraditsiooni kohasel kuulus neile 700 aastat. 1880. aastatel pöördus palju inimesi [[Õigeusk\|õigeusku]], eriti [[Velise]] piirkonnas. Veel samal aastakümnel ehitati kaõigeusklike tarbeks [[Velise õigeusu kirik]].▼ Vigala kihelkond on olnud läbi aegade suhteliselt tiheda asustusega, eriti suuremate jõgede kaldaalad. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180. inimest. Samal aastal algas kihelkonnas laastav katkulaine. 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354. inimest. Tühjasid talusid oli 264 ja asustatud oli vaid 80 majapidamist. Seejärel saabus kihelkonda palju uusasunikke Lõuna-Eestist (peamiselt [[Tartumaa]]lt). Elanike arv hakkas seejärel kiiresti kasvama. 1858. aastal elas kihelkonnas üle 8800 inimese (võrdluseks tänapäeval elab kihelkonna alal alla 2000 inimese). [[1905]]. aastal osalesid Vigala kihelkonna inimesed aktiivselt [[1905. aasta mäss\|mässus]]. ~~Talupojad~~Revolutsioonisündmuste käigus põletasid talupojad maha ~~mitmeid mõisaid~~ ([[Velise mõis\|Veilse]], [[Jädivere mõis\|Jädivere]] ja [[Vana-Vigala mõis]]~~ad)~~a. ~~Velises koguni~~Velisel kuulutati koguni välja [[Velise vabariik]]. [[1906]]. aasta jaanuaris suruti mäss veriselt maha.▼ Juba keskajast alates on kihelkonna alal tegeldud linakasvatusega, mis oli ka peamine tuluallikas 19. sajandil, kui Vigala kihelkonnast oli kujunenud [[Läänemaa]] kõige jõukaim piirkond. 1880. aastaks oli kihelkonnas ostetud vabaks 23,3% taludest. Selle tulemusega oli Vigala [[Läänemaa]]l esikohal. Sealse jõukuse tõttu nimetati Vigala kihelkonda “Läänemaa Mulgimaaks”. ==Rahvastik== ▲1880. aastatel pöördus palju inimesi [[Õigeusk\|õigeusku]], eriti [[Velise]] piirkonnas. Veel samal aastakümnel ehitati ka [[Velise õigeusu kirik]]. Vigala kihelkonna asustus on läbi aegade olnud suhteliselt tihe. [[1710]]. aastal elas kihelkonnas 3180 inimest. Kuid samal aastal puhkenud katku tõttu langes elanike arv drastiliselt ja [[1712]]. aastal elas kihelkonnas vaid 354 inimest; asustatud oli vaid 80 majapidamist, 264 olid tühjad. Elanikkond hakkas taas kasvama Lõuna-Eestist, peamiselt Tartumaalt sisserännanud uusasunike arvelt. [[1858]]. aastal oli kihelkonnas elanikke üle 8800. ==Linakasvatus== ▲1905. aastal osalesid Vigala kihelkonna inimesed aktiivselt [[1905. aasta mäss\|mässus]]. Talupojad põletasid maha mitmeid mõisaid ([[Velise mõis\|Veilse]], [[Jädivere mõis\|Jädivere]] ja [[Vana-Vigala mõis]]ad). Velises koguni kuulutati välja [[Velise vabariik]]. 1906. aasta jaanuaris suruti mäss veriselt maha. Keskajast saadik oli kihelkonna oluliseks tegevusalaks linakasvatus. XIX sajandiks oli sellest kujunenud peamine tuluallikas ja kihelkond oli siis Läänemaa kõige jõukam piirkond. Paikkonna rikkus kajastus ühtlasi selles, et [[1880]]. aastaks oli taludest päriseks ostetud 23,3%; selle näitajaga oli Vigala tervel Läänemaal esikohal. Tänu jõukusele kutsuti kihelkonda ''Läänemaa Mulgimaaks''. ~~Vigala kirikukihelkond likvideeriti 1925. aastal, mil kaotasid üle [[Eesti]] kirikukihelkonnad haldusüksusena oma tähtsuse.~~ Vigala vöökirja kasutab tänapäeval piimatööstus Farmi kodujuustupakenditel.▼ ~~== Vigala kihelkonnas 19. sajandini eksisteerinud mõisad ==~~ ==Vigala kihelkonna mõisad== [[Hallivere mõis]] (''Hallifer'') – 15.–17. sajandil eksisteerinud mõis [[Vana-Vigala]] ja [[Paljasmaa]] piirkonnas. [[Jädivere mõis]] (''Jeddefer'') 49. rida ⟶ 45. rida: [[Velise mõis]] (''Felx'') == Vigala kihelkonna vallad 1920. aastatel == [[Jädivere vald]] – liideti hiljem [[Vigala vald (Vigala kihelkond)\|Vigala vallaga]] [[Kivi-Vigala vald]] – ühendati hiljem Vana-Vigala vallaga [[Vigala vald (Vigala kihelkond)\|Vigala vallaks]]. 58. rida ⟶ 53. rida: [[Velise vald (Vigala kihelkond)\|Velise vald]] – hiljem liideti juurde Nurtu vald, Päärdu vald ja Valgu vald ([[Märjamaa kihelkond\|Märjamaa kihelkonnas]]), aastal 1939 läksid [[Rääsküla]] ja [[Kurevere (Vigala)\|Kurevere]] külad uude [[Vigala vald (1939)\|Vigala valda]], lisandus [[Uhja]] küla, likvideeriti 1950. ==Varia== ~~Tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Vigala kihelkond [[Märjamaa vald]]a.~~ ▲Vigala vöökirja kasutab tänapäeval piimatööstus [[Farmi]] kodujuustupakenditel. == Vaata ka == [[Eesti kihelkondade loend]] ==Välislingid== [http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/kk/kk.htm Eesti kihelkonnad] [http://www.eki.ee/knab/khk_yld.jpg Eesti kihelkondade kaart] EKI veebilehel] {{cite book \|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band\|last=Hupel \|first=August Wilhelm \|authorlink=August Wilhelm Hupel\|coauthors= \|year=1782 \|publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]\|location=Riga \|isbn= \|pages= 530-531 \|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA530,M1}} *{{cite book \|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|coauthors= \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= lk. 99 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA99,M1}} {{Vigala kihelkond}} {{Läänemaa kihelkonnad}} {{Lääne kreis}}

Vigala kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel