Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Viidete kustutamine
Resümee puudub
8. rida:
Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
 
Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk kerkiblibiseb jahedajahedama õhuõhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.
 
 
26. rida:
[[Pilt:Beautiful clouds.JPG|pisi|''[[Undulatus asperatus]]'' – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas]]
 
*Kategooria: kihilised pilvedkihtpilved
**Klass: alumise korruse pilved
***St – [[kihtpilved]] (''Stratus'')
33. rida:
***As – [[kõrgkihtpilved]] (''Altostratus'')
***Ns – [[kihtsajupilved]] (''Nimbostratus'') (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.<ref name="kool">[http://www.emhi.ee/?ide=29,720,868 Pilvide kool] ENHI kodulehel</ref>)
**Klass: kõrged pilvedkõrgpilved ehk ülemise korruse pilved
***Ci – [[kiudpilved]] (''Cirrus'')
***Cc – [[kiudrünkpilved]] (''Cirrocumulus'')
***Cs – [[kiudkihtpilved]] (''Cirrostratus'')
*Kategooria: konvektiivsed pilvedkonvektiivpilved
**Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
***Cu – [[rünkpilved]] (''Cumulus'')