Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Esimeste sajandite jooksul m.a.j kasvas kristlus teistest [[kultus]]test ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse [[apostel|apostlid]], kellest tähtsaimad on [[Peetrus]], [[Apostel Johannes|Johannes]] ja hilisem liitunu [[Paulus]]. Esimesed [[Varakristlus|varakristlaste]] järglas[[kogudus]]ed tekkisid [[1. sajand]]il [[Jeruusalemm]]as ja [[Galilea]]s, seejärel [[Antiookia]]s ja [[Damaskus]]es, misjärel tõenäoliselt [[Babüloonia]], [[Armeenia]] ja [[Gruusia]] aladel. Läbi [[Väike-Aasia]] levis ristisuk [[Balkani poolsaar]]e aladele, [[Egeuse meri|Egeuse mere]] äärsetele [[Vana-Makedoonia]] ([[Philippi]]) ja Kreeka ([[Thessaloniki]], [[Kórinthos]]) aladele. Õpetus levis ka lõunas [[Aleksandria]]sse ning [[Põhja-Aafrika]] aladele. Ajalooliselt oli Egiptus üks olulisemaid kristlikke piirkondi, üks kristluse hälle, mis tänapäevaks on aastasadadega islamiseerunud. [[Lähis-Ida]] oli algselt kristluse kants, kust see kiirgus [[Aafrika]]sse, [[Aasia]]sse ja läbi [[Konstantinoopol]]i Euroopasse. Ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tänapäeva [[Jordaania]], [[Palestiina]], [[Süüria]], [[Türgi]] ning [[Rooma keisririik|Vana-Rooma keisririigi]] Aafrika provintsides (tänapäeva [[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]]) oli kristlus üsna levinud. Tänapäevaks on need alad aastasadadega [[islam]]iseerunud. Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele.

 

[[File:The Roman Empire ca 400 AD.png|pisi|300px|Rooma riigi jagunemine ca 400. aastal [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigiks]]]]

==== Kristlaskonna jagunemine 5. sajandil ====