Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] puhul isegi kõrgemal, kuikuni 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. NadRünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma[[ilm]]a korral, kui ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal ontekivad tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivadtekib õhu konvektsioonivooludkonvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] tõusva voolu tipus kondenseerub janing kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesiväikesed valgeid [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilvedrünkpilved arenevad väga kõrgeksvõimsateks ja kõrgeteks, siis võivad nadneed koosneda lõpukspilve tipus ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tulebsajab hoog[[sademeid]]hoovihma või rahet ja millega onvõib seotudkaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tullasadada hoogsademeidnõrka (nõrkvihma, hoovihma, hoogvihmrahet või lumekruubidlumekruupe)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.

Õhumassisisesed rünkpilved tekivadhakkavad soojal aastaajal lõunakstekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajalaastaajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>