Jodokus oli [[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameistri]] [[Johann von der Recke]] vend või nõbu, ta pärines Mindeni piiskopkonnast Saksamaal. 1543–[[1544]] oli Jodokus Tartu toomkapiitli praost ja 1543. aasta alguses nimetas piiskop [[Johannes Bey]] teda oma [[koadjuutor]]iks. 1543. aasta mais sai Jodokus Tartu piiskopiks, paavsti kinnituse sai ta 1544. aastal.
Jodokus oli [[protestantlus|protestantlike]] sümpaatiatega ning ei varjanud seda ka piiskopiks saamise järel. SetõttuSeetõttu tekkisid tal peagi vastuolud [[katoliiklus|katoliiklikult]] meelestatud toomkapiitliga, pealegi olevat ta eluviis olnud piiskopile mittekohanekohatu. 1551. aasta aprillis Tartust Saksamaale, tuues põhjuseks vastuolud oma seisustega, ehkki on ka arvatud, et tegelikuks põhjuseks võis olla hirm Venemaa rünnaku ees. Jodokuse asemel valiti 1552. aasta oktoobris uueks piiskopiks Kärkna abt [[Hermann II Wesel]]. Jodokus keeldus esialgu piiskopikohast loobumast, kuid 1553. aasta oktoobris nõustus ta sellega viimaks, vastav leping sõlmiti Jodokuse ja Hermanni esindajate vahel [[Horneck]]is. Jodokusel oli kavatsus saada ka [[Münsteri piiskop]]iks, kuid tema asemel valiti piiskopiks tulevase Liivimaa ordumeistri [[Gotthard Kettler]]i vanem vend [[Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop)|Wilhelm]]. Seejärel abiellus Jodokus Johanna von der Heideniga janing hakkas protestantlikuks jutlustajaks, öeldes sellega lõplikult lahti katoliiklusest.
