Metsamajandus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Metsamajandus''' on [[metsandus]]e allharu, mis tegeleb [[mets]]ade majandamisega: [[metsauuendamine|metsa uuendamise]], kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.<ref name="Metsaseadus">https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017004?leiaKehtiv</ref> Põhilisteks metsa uuendamise võteteks on [[uuendusraie]] ning sellele järgnev [[metsaistutus]] või [[metsakülv|-külv]], aga ka [[looduslikule uuendusele kaasaaitamine]]. Metsa kasvatamise peamisteks võteteks on [[noorendike hooldamine]], [[metsamelioratsioon]] (mulla toiteainete-, [[happesus]]e- ja niiskusrežiimi parandamine, metsateede ehitamine jms), [[harvendusraie|harvendus-]] ja [[sanitaarraie]]d ja kasvavate puude [[laasimine]]. Eestis on keelatud metsa väetamine mineraalväetistega. Metsa kasutamine on puiduvarumine, vaigutamine, dekoratiivmaterjali, ravimtaimede, luua- ja vihaokste, punutiseokste, puukoore (sh korgi, kasetohu, niine jt), okaste, [[kasemahl|kase-]] ja [[vahtramahl|vahtramahla]] varumine, [[seen|seente]], marjade, puuviljade, pähklite, seemnete, tõrude ja käbide kogumine, metsa kasutamine [[looduskaitse]]ks, [[riigikaitse]]ks, [[jahindus]]eks, teadus- ja õppetööks, [[rekreatsioon]]iks (sh sportimine, loodusfotograafia, aja veetmine jne), kahjulike mõjude leevendamiseks (müra, [[heitgaasid]]e, haisu, [[valgusreostus]]e, [[erosioon]]i, [[maalihe]]te, tugevate tuulte jne tõkestamiseks), loomade [[karjatamine|karjatamiseks]], [[metsmesindus]]eks ja [[religioon|religioosseks]] tegevuseks. Metsakaitse hõlmab tegevusi võitluseks metsi kahjustavate teguritega (haigused, putukkahjurid, [[uluk]]ite rüüsted, metsatulekahjud[[metsatulekahju]]d, üleujutused[[üleujutus]]ed, liigne rekreatiivne koormus, keskkonna saastatus ([[happevihma]]d, kohati ka [[leelis]]elised [[pinnavesi|pinnaveed]] jne), [[prahistamine]], [[geneetiline vaesumine]], [[geneetiline saastumine]] ebasoovitavate geenidega, [[invasiivsed võõrliigid|invasiivsete võõrliikide]] sissetung jne.