|
'''Metsamajandus''' on [[metsandus]]e allharu, mis tegeleb [[mets]]ade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega. Põhilisteks metsauuendamise võteteks on [[uuendusraie]] ning sellele järgnev [[metsaistutus]] või [[metsakülv|-külv]], aga ka [[looduslikule uuendusele kaasaaitamine]]. Metsa kasvatamise peamisteks võteteks on [[noorendike hooldamine]], [[metsamelioratsioon]] (väetaminemulla jatoiteainete-, mullahappesuse- ja niiskusrežiimi parandamine, metsateede ehitamine jms), harvendusraied ja kasvavate puude laasimine. Eestis on keelatud metsa väetamine mineraalväetistega. Metsa kasutamine on puiduvarumine, vaigutamine, dekoratiivmaterjali, ravimtaimede, luua- ja vihaokste, punutiseokste, puukoore (sh korgi, kasetohu, niine jt), okaste, kase- ja vahtramahla varumine, seente, marjade, puuviljade, pähklite, seemnete, tõrude ja käbide kogumine, metsa kasutamine looduskaitseks, riigikaitseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, rekreatsiooniks, kahjulike mõjude leevendamiseks (müra, heitgaaside, haisu, valgusreostuse, erosiooni, maalihete, tugevate tuulte jne tõkestamiseks), loomade karjatamiseks ning metsmesinduseks. Metsakaitse hõlmab tegevusi võitluseks metsi kahjustavate teguritega (haigused, putukkahjurid, ulukite rüüsted, metsatulekahjud, üleujutused, liigne rekreatiivne koormus, keskkonna saastatus (happevihmad, kohati ka leeliselised pinnaveed jne), geneetiline vaesumine, geneetiline saastumine ebasoovitavate geenidega, invasiivsete võõrliikide sissetung jne.
== Vaata ka ==
|
