Ernst Zermelo: erinevus redaktsioonide vahel

Zermelo oli tuntud oma terava keelega. [[Wolfgang Pauli]]<ref>Schuecking. Jordan, Pauli, Politics, Brecht and a variable gravitational constant. – ''Physics Today'', 1999, lk 28–29.</ref> jutustas Zermelo kohta järgmise loo. Ühes Göttingeni ülikooli loogikaloengus esitas Zermelo järgmise [[paradoks]]i. Göttingenis on kaks klassi matemaatikuid. Ühte kuuluvad need, kes teevad seda, mida [[Felix Klein]] tahab, mis aga nendele ei meeldi. Teise kuuluvad need, kes teevad seda, mis neile meeldib, mis aga Kleinile ei meeldi. Kumba klassi kuulub Felix Klein? Kui üliõpilased ei saanud sõnagi suust (Felix Klein oli tol ajal Göttingeni ja kogu Saksamaa esimatemaatik ning oli ka [[eradotsent]] Zermelo ülemus), arvas ta, et vastus on kohutavalt lihtne: Felix Klein ei olegi matemaatik (Klein oli oma tegevuse hilisemal perioodil tuntud selle poolest, et ta tegeles palju rakendustega füüsikas ning eriti [[Berliini matemaatikakoolkond]], kust Zermelo pärines, heitis Kleinile ette ebapiisavat [[matemaatiline rangus|matemaatilist rangust]]). Zermelo avastas sõltumatult [[Russelli paradoks]]i, enne kui [[Bertrand Russell]] selle 1903. aastal avaldas, ja kasutas seda oma loengutes (sealt sai sellest teada ka [[David Hilbert]]).