Redaktsioon: 22. oktoober 2017, kell 21:21 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. detsember 2017, kell 16:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 808 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:VäimelaMõisaPeahoone2014.jpg\|pisi\|Väimela mõisa härrastemaja (2014)]] [[Pilt:Väimela mõisa peahoone.jpg\|pisi\|Väimela mõisa härrastemaja (2012)]] '''Väimela mõis''' ([[saksa keel]]es ''Waimel, Alt-Waimel'') oli [[rüütlimõis]] [[Põlva kihelkond\|Põlva kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l. ~~Kaasajal~~Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Võru vald]]a [[Võru maakond\|Võru maakonnas]]. ==Ajalugu== 7. rida: Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast. 11. detsembril [[1744]]~~. aastal~~ kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna\|Eliisabet]] osa endise [[Kirepi]] lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Rjuminile, kes selle [[1749]]. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile (sündinud [[Schilling]]). Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai [[Võru]]-nimelise osa, keskmine tütar [[Joosu]]- ~~ning~~ja noorem tütar [[Tilsi]]- nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 [[adramaa]]. Aastal [[1757]] müüs ta selle keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müllerile, kes kahe aasta pärast müüs ostetud maa Suur- ja Väike-[[Väimela]] nime all koos Varbuse karjamõisaga Schumannidele. 22. rida: Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on algses asukohas. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid [[keskrisaliit\|keskrisaliidi]] neli [[pilaster\|pilastrit]] ning mõlema külgrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[girland\|girlandid]] ja [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja\|valitseja]]maja). [[Rustika\|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on [[kannelüür]]idega pilastreid, hammaslõiget ja laineornamenti. Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, [[auring]]i pikendusena) ka sarnased [[ait]]-[[kuivati]] ~~ning~~ja [[tall-tõllakuur]]. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, pool[[kelpkatus]], [[kaaristu]] esiküljel. Enamik ülejäänud paarkümmend [[abihoone]]t (sh tööhobuste tall, vankrikuur, [[moonakas\|moonaka]]majad, aednikumaja, [[meierei]], [[viinavabrik]], [[laut]]) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul.

Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel