Rakumembraan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin sõnastust ja tegin täpsustusi. Samuti parandasin mõned faktivead. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Cell membrane detailed diagram et.svg|pisi|500px|Rakumembraani skeem]]
'''Rakumembraan''' ehk '''tsütoplasma membraan''' ehk '''plasmamembraan''' ehk '''välismembraan''' (''membrana cellularis'', ''pellicula'', ''peanalis'') on bioloogiline membraan, mis eraldab [[rakk]]u teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib [[molekul]]ide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli '''plasmalemmiks''' või '''plasmalemmaks.''' Rakumembraan koosneb [[Lipiidne kaksikkiht|lipiidsest kaksikkihist]] (peamiselt [[Fosfolipiidid|fosfo-]] ja [[glükolipiidid
Rakumembraani läbimõõt on 6-10 nm
Rakumembraan on aineid selektiivselt läbi laskev. See tähendab, et teatud tüüpi molekulid (eelkõige väikesed molekulid nagu hapnik ja süsihappegaas) läbivad rakumembraani vabalt difundeerides (st iseenesest), kuid teised (nt aminohapped, glükoos) vajavad selleks rakumembraani läbivate valgukanalite või transportvalkude olemasolu. Makromolekulide transport rakku toimub aga rakumembraani sissesopistumise ([[endotsütoos]]) teel.
10. rida:
Enamikul rakkudel on [[membraanipotentsiaal]], st välis- ja sisekeskkonna vahel on [[potentsiaalide vahe]]. [[Keemiline aine|Aine]]te ja [[elektrilaeng]]ute erineva jaotuse tõttu tekib [[elektrokeemiline gradient]].
Loomarakkude rakumembraanidel esinevad [[mikrohatt|mikrohatud]] ehk mikronarmakesed – [[kulend]]itaolised väljasopistused, mis suurendavad membraani pinda.
==Funktsioonid==
Rakumembraanil on palju funktsioone. Raku välismembraan kaitseb raku sisekeskkonda väliste mõjude eest, reguleerib ainete transporti ja kommunikatsiooni teiste rakkudega. Lisaks osaleb rakumembraan raku toestamises, kuna sellele kinnitub raku [[tsütoskelett]].
|