Carl Schirren: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
[[1860. aastad|1860. aastatel]] huvitus aga Schirren üha enam ka [[poliitika]]st, asudes kaitsma baltisakslasi vaikselt hoogu koguva [[slavofiilsus]]e ja võimaliku [[venestamine|venestuse]] eest. Tema [[Liivimaa]] [[patriotism|patrioodi]] mentaliteet avaldub ka selle aja töödes, kus Schirren rõhutab ajaloo võtmesündmustes osalenud liivimaalaste ([[Wolter von Plettenberg]], [[Johann Reinhold von Patkul]]) tähtsust ja positiivsust. [[Venemaa]]l sai ta tuntuks vastusega slavofiil [[Juri Samarin]]ile, kes oli rünnanud [[Balti erikord]]a. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (aastal [[1869]]) Balti provintsides seni kehtinud õiguslikku korda, viidates [[Uusikaupunki rahuleping]]uga Venemaa poolt antud garantiidele. Selle poliitiliselt irriteeriva kirja eest vallandati Schirren [[Tartu Ülikool]]i Vene ajaloo [[professor]]i kohalt ning ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma.
Oma ülejäänud elu veetis Schirren [[Saksamaa]]l, kus tast sai [[Kiel]]i ülikooli ajalooprofessor, 1878–1879 oli ta ka rektor. Väga mahukaid ajalooteoseid ta ei avaldanud, kuid tegeles mitmete üksikprobleemide uurimisega. Tema põhiliseks huvivaldkonnaks oli [[Põhjasõda]] ning sellega seotud sündmused. Seda uurides Schirren leidis näiteks, et [[Rootsi]] allakäigus polnud süüdi mitte [[Karl XII]], vaid hoopis tema isa [[Karl XI]], kes teatavasti teostas baltisakslastele jaoks äärmiselt ebameeldiva mõisate [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i.
Schirreni olulisimateks saavutusteks olid aga tema allikpublikatsioonid ning personaal[[arhiiv]]. Publikatsioonidest mahukaim oli aastatel [[1861]]–[[1885]] välja antud 11-köiteline ''Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbsständigkeit'' (viimased 3 köidet pealkirja all ''Neue Quellen...''), mis on koostatud Rootsi ja [[Taani]] arhiividest leitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algusaastaid ([[1557]]/[[1558]]–[[1562]]) puudutavatest allikatest. See allikatekogu on sisuliselt asendamatuks infoalliaks Liivi sõja uurijate jaoks. Schirreni personaalarhiivis leidub peamiselt Põhjasõjaga seotud materjale, mis samuti omavad väga kõrget teaduslikku väärtust.
| |||