Saksid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Saksid''' on (tänapäeval) osa [[sakslased|sakslastest]], kes asustavad [[Saksamaa|Saksa]] maakondi [[Schleswig-Holstein]], [[Alam-Saksi]], [[Saksi-Anhalt]], [[Nordrhein-Westfalen]]i põhjapoolt ja [[Holland]]i kirdeosa ([[Drenthe]], [[Groningen]], [[Twente]], [[Achterhoek]]).

Eel-[[kristlus]]e aegsete [[germaanlased|germaanlastest]] sakside hõimu asuala ulatus [[Põhjameri|Põhjamerest]] [[Elbe]] ja [[Eider]]i vaheliselt alalt (tänapäeva [[Holstein]]is), loodesse ning [[Jüütimaa]]le, [[Vana-Saksi]] ningja [[Holland]]i idaossa.

Sakse mainis esmakordselt [[vanakreeka]] geograaf [[Ptolemaios]], ca [[130]]. aastal. Hõim sai oma nimetuse nende poolt kasutatava [[relv]]a – [[kivinuga|kivinoa]] ''Sax'' järgi.

[[3. sajand|3.]]-[[4. sajand]]il sõdisid ja liikusid saksid läänesuunaslääne suunas, teenides kuulsust ning nende hõimunimetus kandus üle ka nendega liitunud hõimu[[konföderatsioon]]ile, mis laius kuni [[Rooma Impeerium]]i läänepiirini, st [[Rein]]i jõeni. [[Frangid|Frankide]] hõimu valdusse jäi ainult kitsas riba Reini jõe paremal kaldal. Sakside alad laienesid kuni [[Harz]]i mägedeni ja [[Eichsfeld]]ini ja hõivasid ka suure osa [[Tüüring]]ist. Idasuunal lainesid nende alad algselt Elbe ja Saale jõgedenijõeni; hilisematel sajanditel aga veelgi kaugemale. Põhjamere rannik oli sakside valduses, väljaarvatud [[Weser]]i jõe lääneosa, mis kuulus [[friisid]]ele.

Umbes [[8. sajand]] jagunesid saksid neljaks: [[Vestfaal|vestfaalid]], Reini ja Weseri vahelisel alal; [[engern]]id ehk angrid, Weseri jõe mõlemal kaldal; [[ostfaal]]id, Weseri ja [[Elbe]] vahel ja tänapäeva [[Holstein]]i asunud [[hõim]].

Germaanlastest [[katoliku usk|katoliku usu]] vastu võtnud [[frangid|frankide]] [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuninga [[Karl Suur]]e poolt peetud aastatel [[772]]–[[805]] [[Saksi sõjad|Saksi sõdade]] tulemusel saksid [[ristiusk|ristiusustati]]. Sakside lõplikuks alistamiseks hukati [[782]]. aastal [[Verden]]i linna lähedal Põhja-[[Saksamaa]]l [[Karl Suur]]e käsul 4500 saksi pealikku ([[Verdeni kaelakohus]]). Ristiusu levitamiseks sakside seas hakkas benediktiini munk Sturmius [[744]]. aastal ehitama [[Fulda]]s kloostrit. Sturmiuse surma järel (779) jagati Saksimaa misjonipiirkondadeks ja allutati Frangi piiskopile.

==Sakside niminimetus tänapäeval==

[[Eesti keel|Eesti]] ja [[soome keel]]es kasutatakse saksidest tuletatud nime terve riigi ([[Saksamaa]]/Saksa) ja nende asukate ([[sakslased]]/saksalaiset) tähistamiseks. [[Keldi keeled|Keldi keeltes]] kasutatakse [[inglased|inglise rahvuse]] tähistamiseks sõna, mis tuleneb samuti saksidest -– neist enimkasutatudkasutatuim on ''Sassenach''.