Grammofon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
'''Grammofon''' (kreeka k sõnadest γραμμα (''gramma)'' ’kirjutis’ ja φωνη (''phone'') ’hääl’, ’heli’) on [[seade]] heli taasesitamiseks [[heliplaat|heliplaadilt]]. <ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=grammofon&F=M </ref>
 
[[:en:Emile Berliner|Emile Berliner]] patentis horisontaalse salvestusviisi 1887. aastal (USA patent 372786) ja asendas [[fonograaf]]i silindrilise [[helikandja]] (trumli) kettakujulise kandjaga – [[heliplaat|heliplaadiga]] – ja esitas seda nimetusega ''Gramophone'' (saksa kirjakujukeeles ''Grammophon'' või ''Grammofon'') (1895). Plaadikujulise andmekandja oluline eelis oli võimalus hõlpsalt koopiaid valmistada ja plaatide masstootmist korraldada (fonograafi vahasilindri korral see võimalus praktiliselt puudus). Samuti lihtsustus taasesitusseadme ehitus, sest langes ära vajadus nõela etteandemehhanismi järele (mida vahasilinder vajas ka taasesitamisel).
 
Ent erinevalt fonograafist oli grammofon selliselsel kujul ette nähtud üksnes helisalvestiste taasesitamiseks. Esitatav heli muutus mõnevõrra puhtamaks ja tugevamaks selle tõttu, et helisignaalile vastavalt ei muutu mitte vao sügavus (nagu fonograafis), vaid selle kõrvalekalle rõhtsihis (looklemise amplituud). Looklemise sagedus vastab heli tooni kõrgusele ja amplituud vastab heli tugevusele.
 
Grammofonis libiseb nõel [[eboniit]]- või [[šellak]]plaati pressitud spiraalselt plaadi keskkoha poole koonduvas vaos, mille peene looklemise lainelisus vastab salvestatud helivõnkumistele. Niisuguse mehaanilise [[fonogramm]]iga plaadi pöörlemisel kandub nõela võnkumine kõlakarpi paigaldatud membraanile, mis vao lainelisuse järgi võnkudes taastekitab heli. See juhitakse liigendi(te)ga torujuhtme kaudu heli suunavasse ruuporisse, mille abil taasesitatud heli tehakse kuulaja suunal tugevamaks ja sagedusalas ühtlasemaks. (Madalamate sageduste jaoks toimib ruupor ka kõlalauana). Ruupori laienev ristlõige toimib akustilise [[impedants]]i [[transformaator]]ina, mis muundab helirõhu muutused helikiiruse muutusteks. Kogu heli energia saadakse mehhanilisemehaanilise liikumise arvel, mistõttu plaadile ja nõelale mõjuvad suhteliselt suured jõud, põhjustades nende kiire kulumise.
 
Esimestes grammofonides pandi plaat pöörlema kas käsitsi vändates, vedrumootori abil või mõnel juhul ka vihtidega ajami abil. Pöörlemiskiirus oli erinev ja seda sai mängimisel seadistada. Mõne aja pärast, eriti aga elektriajami kasutuselevõtu järel, kujunes enamkasutatavaks pöörlemiskiirus 78 p/min.
139 426

muudatust