Retinool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:All-trans-Retinol2.svg|right|thumb|360px|Retinooli struktuurvalem]]
'''Retinool''' ehk '''akseroftool''' C<sub>20</sub>H<sub>30</sub>O ([[IUPAC-i nomenklatuur|IUPAC-i]] nimetus 9,13-dimetüül-7-(1,1,5-trimetüültsüklohekseen-5-üül-6)-nonatetraeen-7,9,11,13-ool-15) on [[A-vitamiin]]i kõige enam kasutatav [[derivaat]] (A<sub>1</sub>-vitamiin). Molekuli ehituse põhjal võib retinooli paigutada [[retinoidid]]e, di[[terpenoidid]]e, [[konjugeeritud sidemed|konjugeeritud]] polüeenide või ka [[allüülsed ühendid|allüülsete alkoholide]] klassi. Enamasti esineb see kahe [[isomeer]]i seguna: täis-''trans''-vormi ja mono-''cis'' (ahela lõpu kaksiksidemes) vormina. Retinool lahustub rasvades ja orgaanilistes lahustites.
Sünteetiliselt saadakse retinooli [[estrid]] beeta-[[jonoon]]ist.
 
Retinooli avastasid [[1913]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]i biokeemikud [[Elmer McCollum]] ja [[Marguerite Davis]], kes eraldasid [[piimarasv]]as ja [[tursk|tursa]]maksaõlis lahustuva [[toitaine]]. Sellega kinnitasid nad samal aastal [[Yale'i ülikooli]] biokeemikute [[Thomas Burr Osborne]]'i ja [[Lafayette Benedict Mendel]]i oletust, et piimarasvas leidub rasvas lahustuv toitaine.{{lisa viide}}