Karksi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

P
→‎Ajalugu: komaviga
P (→‎Ajalugu: komaviga)
[[1560]] langes Karksi linnus [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] [[Poola]]le. [[1563]] läks linnus üle [[Rootsi]] valdusesse.
 
[[1573]] vallutasid [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürsti]] väed Karksi linnuse ja kinkisid selle [[Liivimaa kuningas]] [[hertsog Magnus|Magnus]]ele. See oli tolle residents [[1578]]. aastani. [[1582]] andis Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Karksi linnuse, [[Georg von Fahrensbach]]ile, kes nimetati 1598. aastal ka [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] [[vojevood]]iks.
 
[[1601]] vallutas linnuse [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]].
 
Karksi linnus hävis [[1708]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].
 
==Tänapäev==
Linnusest on säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe nelinurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest [[1773]]–[[1883]]. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali [[18. sajand]]i lõpust [[orel]]i vääril ja 18. sajandil [[Viljandi]]s valmistatud [[lühter|vasklühter]].
128

muudatust