Philon Aleksandriast: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P stoikude > stoikute
1. rida:
{{See artikkel| räägib Aleksandria Philonist; teiste Philoni-nimeliste isikute kohta vaata lehekülge [[Philon (täpsustus)]]}}
'''Philon''' (ek Filon) sündis [[Aleksandria]]s u 30-2030–20 ea (enne ajaarvamist), rikkas juudi perekonnas. Ta sai hellenistliku hariduse - õppis põhjalikult [[Vana Testament]]<nowiki/>i ning platonistliku filosoofiat ja [[Stoitsism|stoikudestoikute]] elutarkuselutarkust. Filon oli Aleksandria juutkonna juhtpoliitik. Tema surma-aasta pole teada.
 
Keisrite [[Tiberius]]<nowiki/>e ja [[Caligula]] aegadel muutus [[Egiptus]]<nowiki/>e juutide õiguslik seisund, mis põhjustas riide ning rahvuslikke vaenamisi kohalike võimude poolt. Aastal 39/40 pa (peale ajaarvamist) lähetati juudi saatkond Rooma keisri Caligula juurde õigust nõudma. Selle saatkonna eesotsas oli Filon. Lähetus ei andnud tulemusi ja Filon eemaldus avaliku elu poliitikast ning pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule tegevusele.
12. rida:
Ilmselt kristlik gnostitsismi mõjul muutus Filon usulise [[sünkretism]]<nowiki/>i ideoloogiks. Sarnast suunda esindas 2. s lõpul rühmitus, kelle ideoloog oli [[Hermes Trismegistos]].
 
Palju varakristlikke mõtlejaid-teolooge, eelkõige Filoni hilisemad kodukaaslased, [[Klemens Aleksandriast]] ja [[Origenes]] ammutasid teadmisi Filoni vaimsest pärandist. Nende kristlaste teostes leidub arvukalt lauseid tema kirjutistest, mis Aleksandrias tegutsevaile õpetlastele pidid olema hästi kättesaadavad. 
 
== Filoni teosed ==
28. rida:
* Läkitus Gaiosele (kirjeldatakse julgelt keiser Caligula aegseid olusid ja tema juurde lähetatud Aleksandria juutide saatkonna tegevust) 
 
== Filoni õpetused ==
Filoni mõttemaailm on pigem [[Teoloogia|teoloogiline]], kui [[Filosoofia|filosoofiline]]. Ta taotleb vanatestamentliku monoteistliku jumalakäsitluse sobitamist kreekalike filosoofide jumalakäsitlusega. Selleks tuli vanatestamentlik jumalakäsitlus vabastada [[antropomorfism]]<nowiki/>ist. Tulemuseks kujunes tundmatu jumal, kelle olemasolus ollakse kindel, kuid kes vabana kõigist omadustest, jääb inimesele tunnetamatuks.
 
Filon seletab loomist [[Platon]]<nowiki/>i ideeõpetuse ja stoa ''logose'' varal. Ideemaailm loodi esimesel loomispäeval. Idee on jumala mõte ning eelneb asjade loomisele. Platoni ideemaailm samastub jumaliku mõistusega. Ideemaailma väljenduseks on stoikudestoikute ''logose'' mõiste. ''Logos'' on ideede asukoht. Ideed on liikuvad ning püüavad vormi leida kaootilises aines. Ideed samastuvad jumalike jõududega.
 
Inimene erineb muust loodust vaba tahte poolest ja seetõttu vastutab oma tegude eest jumala ees. Kõik hea inimeses on pärit jumalast ja on tema vaimu peegeldusest. Kurjus lähtub ainest. Tavaline inimene kuuletub maailmamõistusele ja elab loomu- ja mõistuspärast elu. Targa eesmärk on jõuda samastumisele jumalaga, milleks tuleb ületada meeleline maailm, ideed ja ''logos''. Sellise inimese enesmääratlus on ''juma poeg''.