Redaktsioon: 19. detsember 2017, kell 14:17 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust P →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. detsember 2017, kell 15:08 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{allikad~~}}{{toimeta~~}} {{~~suunab~~See artikkel\| on Vana-Kuuste ~~mõis\|~~mõisast; Vastse-Kuuste mõisa kohta vaata artiklit [[Vastse-Kuuste mõis]].}} [[Pilt:Vana-Kuuste mõis.JPG\|pisi\|Vana-Kuuste mõisa härrastemaja.]] '''Vana-Kuuste mõis''', varem '''Kuuste mõis''' ([[saksa ~~keeles~~keel]]es ''Alt-Kusthof'', varem ''Ottes'' ja ''Kusthof'') oli [[~~Kambja kihelkond~~rüütlimõis]]a [[Tartumaa]]l ~~kuulunud~~[[Kambja ~~rüütlimõis~~kihelkond\|Kambja kihelkonnas]], mille keskus jääb kaasajal [[Tartumaa]]le [[Kambja vald\|Kambja valla]] territooriumile. 1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 3305,38 ha müümata mõisamaad, 1440,69 ha müümata talumaad, 1461,5 ha müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 61 talu.▼ ==Ajalugu== ===Vana-Kuuste mõis 1521−1919=== ~~Kuuste mõisa (Ottes, 1582 Kusth) on esmakordselt mainitud [[1521]]. aastal, mil mõis kuulus [[Zoege]]dele.~~ Kuuste mõisa (''Ottes'', 1582. aastal ''Kusth'') on esmakordselt mainitud [[1521]]. aastal, mil mõis kuulus [[Zoege]]dele. Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis von [[Ungern-Sternberg]]idele. XVIII sajandi lõpul eraldati mõisast [[Vastse-Kuuste mõis]]. 1799. aastal ostsid mõisa [[Liphardt]]id ([[1799]]–[[1839]]), sh [[Reinhold Wilhelm von Liphart]]~~ile~~ (mõisa omanik aastast 1799) ja [[Karl Gotthard von Liphart]]~~ile~~ (mõisnik 1829–1839), . Reinhold von Liphart, rentis 1834. aastal mõisa 12 aastaks [[Tartu Ülikool]]ile, kes rajas sinna [[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]]i (1781-1847) algatusel [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut\|Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi]]. See ~~instituut~~õppeasutus rajati Tartu Ülikooli [[põllumajandus]]eriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ning praktikabaasiks.▼ [[Pilt:Vana-Kuuste mõis 2012.JPG\|pisi\|Vana-Kuuste mõisa härrastemaja 2012. aastal.]]▼ ~~18. sajandi lõpul eraldati mõis [[Vastse-Kuuste mõis]]ast.~~ Pärast [[Põhjasõda]], kuulus mõis von [[Ungern-Sternberg]]idele ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]) (~1721–1799). 1744. aastal sündis mõisas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], kes hiljem [[Hiiu-Suuremõis]]as elades, sai tuntuks Hiiumaa hullu krahvina. ▼ ▲1799. aastal ostsid mõisa [[Liphardt]]id ([[1799]]–[[1839]]), sh [[Reinhold Wilhelm von Liphart]]ile (mõisa omanik aastast 1799) ja [[Karl Gotthard von Liphart]]ile (mõisnik 1829–1839), Reinhold von Liphart, rentis 1834. aastal mõisa 12 aastaks [[Tartu Ülikool]]ile, kes rajas sinna [[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]]i (1781-1847) algatusel [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut\|Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi]]. See instituut rajati Tartu Ülikooli [[põllumajandus]]eriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ning praktikabaasiks. ▲[[Pilt:Vana-Kuuste mõis 2012.JPG\|pisi\|Vana-Kuuste mõisa härrastemaja 2012. aastal]] [[Pilt:Vana-Kuuste mõisapark.JPG\|pisi\|Vana-Kuuste mõisapark.]] [[1839]]. aastal ~~omandasid~~omandas mõisa [[August Johann Friedrich von Sivers]] ~~(mõisaomanik 1839–[[1868]])~~, kes lepingu ülikooliga lõpetas, aastatel 1868–[[1896]] oli mõisnik [[August Friedrich von Sivers]]. Viimane võõrandamiseelne mõisnik oli [[Leo Oscar Maria von Sivers\|Leo von Sivers]]. ===Mõis pärast võõrandamist=== [[1878]] asutati mõisas Eesti esimene [[koorelahutaja]]ga [[meierei]].▼ 1930. aastatel asus mõisas taas Tartu Ülikooli katsemajand. 1951. aastal toodi Vana-Kuuste mõisahoonesse üle [[Kuuste Põhikool\|Kuuste kool]]. Alates 2001. aastast asub mõisa härrastemajas ka [[Kuuste Raamatukogu]].▼ ==Mõisa suurus== ~~Viimane võõrandamiseelne mõisnik, kuni [[1919. aasta maareform]]ini (1896–1919) oli [[Leo Oscar Maria von Sivers\|Leo von Sivers]].~~ ▲1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 3305,38 hahektarit müümata mõisamaad, 1440,69 hahektarit müümata talumaad, 1461,5 hahektarit müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 61 talu. ==Varia== ~~1930. aastatel asus mõisas taas Tartu Ülikooli katsemajand.~~ ▲~~Pärast [[Põhjasõda]], kuulus mõis von [[Ungern-Sternberg]]idele ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]) (~1721–1799).~~ 1744. aastal sündis mõisas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], kes hiljem [[Hiiu-Suuremõis]]as elades, sai tuntuks Hiiumaa hullu krahvina. ▲[[1878]]. aastal asutati mõisas Eesti esimene [[koorelahutaja]]ga [[meierei]]. ▲1951. aastal toodi Vana-Kuuste mõisahoonesse üle [[Kuuste Põhikool\|Kuuste kool]]. Alates 2001. aastast asub mõisa härrastemajas ka [[Kuuste Raamatukogu]]. ==Vaata ka==

Vana-Kuuste mõis: erinevus redaktsioonide vahel