1939. aasta vallareform: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|400px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad.]]
 
'''1939. aasta vallareform''' on valdade reform, mis jõustus 1. aprillil 1939. Vallareformi eesmärgiks oli valdade piiride muutmine majandusliku kasu, efektiivsema juhtimise ja elanikele juhtivorganite parema kättesaadavuse saavutamiseks. Reformi tuntakse ka 1935. aasta ja 1938. aasta vallareformi nime all, sest seaduse põhiline osa sai valmis 1935. aastal, kuid lõppviimistlus tehti ning seadus võeti vastu 1938. aastal. <ref name=":0" />
7. rida:
 
=== Venemaa Keisririigi aeg ===
1866. aastal hakkas kehtima [[vallaseadus]]. Seaduse alusel moodustati varasematest mõisamaadest vallakogukonnad, mille ülesandeks oli kohaliku majanduse korraldamine, vallamaksude määramine ja kogumine ning kohtuliku järelvalvejärelevalve teostamine vallaametnike ja vallavanema üle. Seadusest lähtuvalt pidi vallas elama vähemalt 200 meeskodanikku (taluperemehed, rentnikud, sulased, käsitöölised jne). Uus vallaseadus oli suhteliselt leebe – väga rangeid ettekirjutusi teiste valdadega ühinemiseks ei tehtud ning kohalikele jäeti otsustamiseks suhteliselt vabad käed. Täpset valdade arvu pole teada, kuid erinevate andmete võrdlemisel arvatakse 1870. aastate alguseks olevat umbes 1100 valda.<ref name=":0" />
 
1889. aastal toimus kohtureform, mille tulemusel said valdade liitmise ja jagunemise võimu enda kätte talurahvakomissariaadid. Talurahvakomissariaatidel oli õigus valdu ka sunniviisiliselt kokku liita, kui need polnud piisavalt elujõulised ning polnud nõus vabatahtlikult ühinema. Valdade liitmine toimus Eesti- ja Liivimaa kubermangudes erineva intensiivsusega. Kui 1890. aastal oli Eestimaal 529 valda, siis kolme aasta pärast oli neid järele jäänud 120. Saaremaa 123 vallast jäi järele kõigest 18. Liivimaal olid inimesed jõukamad ning nad omandasid rohkem talusid. Seetõttu olid ka Liivimaa vallad rikkamad ning ühinemised polnud vajalikud. Liivimaal oli 1892. aasta lõpuks järel 433 valda, kusjuures kadus vaid 37 valda.<ref name=":0" />
41. rida:
 
Vallapiiride muutmisega käsikäes käis ka nende nimede muutus. Et 1930. aastate Eestis toimus kõige võõrapärase eestistamine, lähtuti sellest ka uute vallanimede määramisel. Kõige rohkem hõlmas see Setumaa ning Narva-taguseid valdasid, kuid samas ka vallanimesid, mis oli kujunenud baltisakslaste perekonnanimedest. Nimede eestistamise eest võitles eriti tugevalt [[Eesti Rahvusluse Ühing]], mis tegi ettepanekuid ja kirjutas märgukirju nii ministeeriumitele kui ka maavalitsustele. Näiteks tehti ettepanek Puurmani valla ümbernimetamiseks Jõetaguse vallaks ning Kambja valla nimetamiseks Ugala vallaks. 1938. aastal moodustati spetsiaalne kohanimede nõukogu, mis pidi kinnitama ametlikud vallanimed. Selle juures mängis olulist rolli [[Akadeemiline Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Selts]], kes andis igale vallanimele omapoolse hinnangu.<ref name=":0" />
 
== Vaata ka ==
* [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend]]
* [[Eestis 1939 moodustatud valdade loend]]
 
== Viited ==
47. rida ⟶ 51. rida:
<ref name="t3fUO">http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.239:11</ref>
}}
 
== Vaata ka ==
* [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend]]
* [[Eestis 1939 moodustatud valdade loend]]
 
[[Kategooria:Eesti geograafia]]