Vikipeedia

Adhesioonivöö: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Adherents-liidused''' on rakkudevahelised [[ankurliidus]]ed, mis on assotsieeritud [[Aktiinifilamendid|mikrofilamentidega]]. Need tagavad [[kude|koe]] terviklikkuse ja mehhaanilisemehaanilise tugevuse, osaledes vastupanus venitusele. AdherensedAdherentsed kontaktid võimaldavad rakkudel koordineeritult kasutada aktiinset [[tsütoskelett]]i. Adherents-liidused on homofiilsed ehk teisisõnu liidavad ühte tüüpi rakke.<ref name=":0" />
 
Morfoloogiliselt on adherents-liidused suhteliselt lihtsad võrreldes [[desmosoomid|desmosoomide]]ega, [[tiheliidused|tiheliidustegatiheliiduste]] ja [[Aukliidused|aukliidustega]]. NendelNeil ei ole ultrastruktuure peale aktiini filamentide parve. Teistest ühenduste tüüpidest erinevad need suhtelise painduvuse ja muutuvuse poolest.<ref name=":1" />
 
== Levik ==
12. rida:
 
Adherensed kontaktid koosnevad järgmistest valkudest:
* [[Adhesioonimolekulid|Kadheriinidkadheriinid]] – [[transmembraansed valgud]], mis moodustavad homodimeere teiste kadheriinide molekulidega, mis asuvad kõrvalrakkudes.;
* p120 (nimetatakse ka delta-kateniiniksdeltakateniiniks) seob kokku kadheriinide ala membraaniga.
* γ-kateniin võiehk gamma-kateniingammakateniin (plakoglobiin) seob kateniini seotud osa kadheriinis.
* α-kateniin võiehk alfa-kateniinalfakateniin seob aktiini tsütoskeletti kadheriiniga.
 
== Organisatsioon ==
21. rida:
Adherents-liiduste tsoonis asetsevad kõrvalrakkude membraanid teineteisest 10–20 [[Nanomeeter|nm]] kaugusel. Adherensed kontaktid koosnevad kolmest elemendist:
 
* Rakkude ühendus toimub rakku [[Adhesioonimolekulid|adhesiooni]] transmembraansete molekulide abil. Nendest klassikalised kadheriinid on kõige levinumad adherensete kontaktide tsoonis. Nende N-otsaline rakudevahelinerakkudevaheline osa reageerib (kaltsiumi ioonide juuresolekul) sama molekuliga kõrvalrakus – toimub rakkude kokkuvool. Rakusisene C-otsaline domeen liitub ankurvalkudega. Samuti adherensetes kontaktides oli avastatud teised [[transmembraansed valgud]]: nektiinid ja vesatiinid.<ref name=":3" />
* Rakusisesed ankurvalgud on adaptorina müotsüüdi kokkutõmbeaparaadi ja tsütoskeleti vahel, mõned nendest kinnitavad tsütoplasmaatilist osa kadheriinsetele [[Aktiinifilamendid|aktiinfilamentidele]]. Kadheriinid seostuvad β- ja γ-kateniinidega, mis liituvad α-kateniini molekulidele, aga need – vinkulinule, α-aktiniinile või ZO-1-le, mis seostuvad aktiiniga.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Ankurvalkude ja kadheriinide kompleksis asub ka valk p120-kateniin, mis arvatavasti osaleb adherensete kontaktide jõu regulatsioonis rakkude vahel.<ref name=":2" /> Nektiinid kinnituvad aktiinfilamentidele afadiini valgu abil.<ref name=":1" /><ref name=":3" />
* Kolmas komponent on aktiinfilamentide kimbud kõrvalrakkudel, mis on omavahel seotud. Veel on leitud sidemeid adherensete kontaktide ja [[Mikrotuubulid|mikrotuubulite]] vahel. Mikrotuubulid võivad liituda adherensetele kontaktidele. Need koos mootorvalkudega osalevad valgutranspordis. Ilma valkudeta ei ole võimalik kadheriine moodustada.<ref name=":1" />
27. rida:
== Funktsioonid ==
 
Adherents-liidused põhifunktsioon on rakkude ühendamine kudedeks, nende lõdvendus põhjustab rakkude dissoatsiooni. See efekt esineb siis, kui koekultuur reageerib [[Kelaadid|kelaatidega]], näiteks EDTA-ga, mis seob kaltsiumi ioone, mistõttu kadheriinide vaheline toime läheb nõrgemaks. Sellest tavaliselt ei piisa, et rakke lõplikult jaotada, sest eksisteerivad teised kontaktid rakkude vahel, mis on kaltsiumist sõltumatud.<ref name=":1" /> Adherensed kontaktid osalevad rakkudevahelise võrgu formatsioonis aktiinfilamentide kimpudest. Nemad asuvad paralleelselt [[rakumembraan|rakumembraaniga]]ile ja on ühendatud omavahel kateniini ja kadheriinide abil. See võimaldab venitusele vastu pidada ja koordineerida rakkude käitumist [[morfogenees]]is. Näiteks, koordineeritud aktiini filamentide ringide kontraktsioon kõrvalrakkudes on vajalik epiteelist tuubulide moodustamiseks, eriti [[neuraaltoru]] moodustamiseks.<ref name=":2" /> Adherents-liidused osalevad veel rakkudevahelise signaali edastuses. Sellest räägib tirosiinfosfataasi μ ja RACK1 valgu retseptorite lokalisatsioon kontaktides. α-kateniini ekspressiooni alandamine põhjustab epiteelrakkude proliferatsiooni suurenemise. Selle efekti eest vastutab insuliin/MARK signaali tee.<ref name=":3" />
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Adhesioonivöö"