Peipsi järv: erinevus redaktsioonide vahel

Keskmine õhutemperatuur [[juuli]]s on üle 17 °C ja [[veebruar]]is alla –7 °C. [[Sademed|Sademeid]] langeb keskmiselt 575 mm [[aasta]]s. [[Alissovi kliimaklassifikatsioon]]i järgi on Peipsi [[parasvöötme kontinentaalne kliima|parasvöötme kontinentaalse]] ja [[parasvöötme mereline kliima|merelise]] [[kliimavööde|kliimavöötme]] piiril. [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi kuulub Peipsi [[Dfb (kliimatüüp)|Dfb kliimatüübi]] alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ningja jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

Peipsi järve vesi on nõrgalt [[aluselisus|aluseline]]. Näiteks 1997–2006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks [[pH]] väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,0–8,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui ka Pihkva järves sarnased.<ref name="peipsirmt">Milius, A. & Haldna, M. (2008). Hüdrokeemia. ''Peipsi''. Tartu : Eesti Loodusfoto, 157–178</ref>

Järves elab 37 liiki [[kalad|kalu]] ningja 9 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. Nendest iseloomulikumad on [[rääbis]], [[ahven]], [[peipsi tint]], [[lõhi]] ja [[haug]]. Elutsevad ka [[luts]], [[koger]], [[koha]], [[latikas]], [[nurg]], [[roosärg]], [[särg]] ja [[peipsi siig]].

==Peipsi järve seire==

Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt [[Peipsi järv|Peipsi järve]] kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi- ja [[Võrtsjärv|Võrtsjärve]] randade seire ning Peipsi järve [[Hüdrokeemia|hüdrokeemiline]] ja [[Hüdrobioloogia|hüdrobioloogiline]] [[seire]]. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate [[Jõgi|jõgede]] ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ningja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varasemaltvarem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Keskkonnaagentuur|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2110&Itemid=423|Pealkiri=Peipsi ja Võrtsjärve randade seire|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref><ref name=":0" />

Peipsi järve randade seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi alaprogrammi "Peipsi ja Võrtsjärve randade seire" raames. AlaprogrammigaAlaprogrammi hakati ellu alustativiima 1996. aastal, kuid varasemaltvarem (1994–1996) seirati ka Peipsi randu rannikumere seire programmi raames. Alaprogrammi seire toimub kaheaastase rotatsiooniga -– ühel aastal seiratakse Võrtsjärve randu ningja teisel Peipsi randu.

Peipsi järve rannikuprotsesse seiratakse kaheksal alal: [[Remniku]], Silla, [[Kuru (Alutaguse)|Kuru]], [[Ranna küla|Ranna]], [[Nina küla|Nina]], [[Mehikoorma]], [[Alajõe]] ja [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]]. Vastavad seirealad on valitud nii, et nad asuksid eri rannatüüpidel ja sealjuures ka purustusohtlikes paikades. Alaprogrammi seire eesmärgiks on looduslike ja [[Antropogeensed tegurid|antropogeensete]] tegurite mõjul toimuvate [[Rannaprotsessid|rannaprotsesside]] jälgimine, arengutendentside selgitamine ning arenevate rannaosade arengu prognoosimine. Rannikuseire tulemused on väga vajalikud sadamaehitustel, hoonete rajamisel, teede rajamisel ning puhkemajanduse planeerimisel. Seire käigus jälgitakse ranna [[Morfoloogia|morfoloogiat]], kõrgussuhteid rannaprofiilidel, rannasetete [[Lõimis|lõimise]] muutuseidmuutusi ning visuaalselt hinnatakse ka inimtegevuse mõju (prügi, mootorsõidukid, rannajoone omavoliline muutmine jne) rannale. Info saamiseks ning rannaprofiilide muutuste jälgimiseks kasutatakse peamiselt [[Nivelleerimine|kordusnivelleerimist]]. Läbi nivelleerimise saab aimdust randadel toimunud purustustest ja kuhjetest. See võimaldab arvutada kuhjunud ja ärakantud setete massi. Rannikuseire käigus pildistatakse kõik rannikuprofiilid ning lisatakse lõpparuandesse. Samuti võetakse lõimiseproovid rannajoonelt kogu rannaprofiili ulatuses.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut|pealkiri=Peipsi randade seire|aasta=2014|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

==Viited==

==Kirjandust==

==Välislingid==

*[[Tõnu Raid]] ''[http://www.horisont.ee/node/502 "Mõistatus Peipsi kaardil"]''. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] Nr.nr 3, 2008