Eesti Raadio: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
165. rida:
* 1997. aasta 16. detsember – Riigikogu muudab ringhäälinguseadust, millega ER saab enda kasutuses olnud vara omanikuks. Seaduse kohaselt annab valitsuse määratud riigivara valitseja vara ER-le üle kaheksa kuu jooksul, alates seaduse jõustumisest
* 1997. aasta 18. detsember – ER tähistab 71. aastapäeva, aastapreemiad said [[Tamur Tohver]], [[Marko Reikop]], [[Virve Normet]], [[Galina Šustrova]], [[Avo Raup]], [[Külliki Valdma]], [[Erkki Neidre]], [[Vilhard Pilvisto]] ja eripreemia [[Peeter Sookruus]]
* 1997. aasta 18. detsember – [[Anne Erm]] sai Eesti rahvusringhäälingu aastapäeva puhul [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] auhinna, [[Kuldmikrofon]]i
* 1998. aasta 1. jaanuar – Estonia Talveaias toimub ER traditsiooniline Näärimuusika kontsert. [[Tõnis Mägi]] sai Eesti Raadio Aasta Muusiku nimetuse ning kunstnik Naima Uustalu väikeskulptuuri "Muusa"
* 1998. aasta 1. jaanuar – Vikerraadio muusikatoimetuse juhataja [[Riina Rõõmus]] asub [[Vikerraadio]] peatoimetaja ametikohale
171. rida:
* 1998 7.–22. veebruar – Vikerraadio ja Raadio 2 ühistööna said teoks ülekanded [[1998. aasta taliolümpiamängud|XVIII taliolümpiamängudelt]] [[Nagano]]s. Infot vahendas ka Raadio 4. Naganos olid ER spordireporterid [[Erik Lillo]] ja [[Tarmo Tiisler]]
* 1998. aasta 24. veebruar – Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks annab ER välja 2 heliplaati: "Küll ma laulaks" on [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i üldse esimene Eestis salvestatud ja välja antud CD-plaat [[RAM]]-ilt ja sisaldab meeskoori kõigi aegade populaarsemaid laule. Teine sisaldab [[Lepo Sumera]], [[Eduard Tubin]]a ja [[Artur Lemba]] teoseid. Mõlema plaadi produtsent on [[Toomas Velmet]]
* 1998. aasta 26. veebruar – ER juhatus otsustab reorganiseerida [[Eesti Raadio Kontsertorkester|Eesti Raadio Kontsertorkestri]] projektiorkestriks. Ringhäälingunõukogu kiidab otsuse heaks 9. märtsil
* 1998. aasta 1. märts – [[Raadioteater]] tähistab 70. sünnipäeva otse eetrisse mängitud [[Jüri Tuulik]]u kuuldemänguga "Taevaredel". Esimene kuuldemäng kõlas otseesitusena eetris 24. veebruaril 1928, milleks oli [[August Tamman]]i "Koidikul". Esmakordselt annab ER välja näitlejapreemia, mille sai [[Aarne Üksküla]] [[Eino Leino]] osatäitmise eest [[Hannu MäkelaMäkelä]] kuuldemängus "Leino läheb Eestisse"
* 1998. aasta 1. märts – ER lõpetab viie ultralühilaine (nn 70 MHz) saatja ja lühilainesaatja 5925 kHz rentimise [[Ringhäälingu Saatekeskus]]elt
* 1998. aasta 2. märts – ER osaleb esmakordselt Euroraadio vanamuusikasarjas "Early Music Season". Klassikaraadio vahendusel jõuab [[Hortus MusicuseMusicus]]e kontsert "Euroopa õukonnad muusikas" 19 riigi kuulajateni
* 1998. aasta 11. märts – ER esitleb restoranis Gloria uut heliplaati "Meeletu maailm", millega märgitakse helilooja ja teeneka raadiomehe [[Valter OjakääruOjakäär]]u 75. juubelit. Plaadil kõlab Valter Ojakääru looming uues seades
* 1998. aasta 18. märts – [[Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunsti Kool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunsti Kooli]] juhataja [[Ingo Normet]] ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad koostöölepingu, et tagada professionaalsete raadiotöötajate mitmekülgne koolitamine
* 1998. aasta 28. märts – Vikerraadio osaleb esmakordselt Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". Selles osalevad üheksa Euroopa riigi avalik-õiguslikud raadiojaamad tunnipikkuste kavadega. Eesti kava sisustavad otse eetris [[Eesti Raadio Kontsertorkester]] [[Heiki Vahar]]i juhtimisel ja pianistid [[Margus Kappel]], [[Koit Toome]], [[Sergei Pedersen]], [[Urmas Lattikas]], [[Rein Rannap]], [[Evald Raidma]], [[Sven Kullerkupp]], [[Mihkel Mattisen]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Tõnu Naissoo]] ja [[Tiit Saluveer]]. Kava sisaldab igihaljaid eesti meloodiaid ning selle salvestusest valmib heliplaat
* 1998. aasta 1. aprill – Vikerraadios rakendub uus struktuur, kaovad senised toimetused ning lihtsustub programmi juhtimisskeem. Vikerraadio koosseisus moodustatakse struktuuriüksusena [[Raadioteater]], peanäitejuhiks saab [[Tamur Tohver]]
183. rida:
* 1998. aasta 1. mai – [[Eesti Ajakirjanike Liit]] kuulutab pressiballil välja aasta parimad ajakirjanikud. Aasta ajakirjaniku nimetuse sai Vikerraadio kommentaator [[Jaana Padrik]], Kauni eesti keele auhinna sai [[Mari Tarand]] Vikerraadiost ning aasta eetriajakirjanikuks sai Vikerraadio välisautor [[Vahur Kersna]] ETV-st
* 1998. aasta 11. mai – Ringhäälingunõukogu kinnitab ER uue 5-liikmelise juhatuse koosseisus peadirektor [[Ain Saarna]] (juhatuse esimees); õigusnõunik [[Helen Kingi]] (juhatuse sekretär); peadirektori asetäitja, programminõukogu esimees [[Mart Ummelas]]; tehnikadirektor, tehnikanõukogu esimees [[Tiit Kasemetsa]]; Klassikaraadio direktor, muusikanõukogu esimees [[Tiia Teder]]. Teostub põhimõte, et konkreetsed küsimused arutatakse läbi programminõukogus, tehnikanõukogus ja muusikanõukogus ning sellele toetudes langetab juhatus otsused ER põhikirja alusel
* 1998. aasta 22. mai – [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna]] dekaan [[Jüri Allik]] ja ER peadirektor Ain Saarna kirjutavad Tartus alla raamlepingule, mille eesmärk on parandada ajakirjandustudengite raadioalast ettevalmistust ja teha raadioalast teaduslikku uurimistööd
* 1998. aasta 28. mai – ER-i külastab EBU Euroraadio ja muusikaprogrammide juht [[Pierre-Yves Tribolet]]. Täpsustatakse üksikasju, mille tulemusena saab ER kui EBU liige endale satelliitjaama, et vastu võtta kõikjal maailmas toimuvaid Euroraadio kontserte otseülekannetena. Euroraadio edastab aastas kuni 2000 kontserti. ER vahendusel läks möödunud hooajal maailma 15 kontserti, vastu võeti enam kui 400
* 1998. aasta juuni – kõik ER programmid, uudised ja välissaated said kuuldavaks Internetis
* 1998. aasta 2. juuni – Narva stuudiost lähevad eetrisse esimesed eestikeelsed Narva kohalikud uudised. Neid saab kuulata Vikerraadio programmis teisipäeva ja neljapäeva hommikuti orienteeruvalt kell 7.53, toimetab [[Jüri Nikolajev]]
* 1998. aasta 11. juuni – ER esitleb [[Ulrika Kristjan]]i ja [[Marje Lohuaru]] heliplaati "Muutunud maastik". Plaadil kõlab eesti kammermuusika üks populaarsemaid palasid [[Heino ElleriEller]]i "Männid", [[Eduard TubinaTubin]]a "Sonaat früügia laadis" ja soome helilooja [[Enar Englund]]i "Sonaat" ja [[Mari Vihmand]]i "Muutunud maastik". Duo kaheksa aastat kestnud koostöö lõpetas Ulrika Kristjani ootamatu surm. Heliplaadi produtseerisid Marje Lohuaru ja [[Tiia Teder]]
* 1998. aasta 21. juuni – Pariisis lõppenud rahvusvahelisel heliloojate [[Rostrum]]il sai eesti helilooja [[Helena Tulve]] (26) alla 30-aastaste heliloojate hulgas teise koha. Tema teose "A travers" (1998) esitas [[NYYD Ensamble]] [[Olari Elts]]i juhatusel ning salvestas helirežissöör [[Aili Jõeleht]]. ER osales Rostrumil 5. korda
* 1998. aasta 1. juuli – ER lõpetas nelja viimase kesklainesaatja rentimise Laitses ja Kohtla-Nõmmel ning kolme nn 70 MHz saatja rentimise [[Ringhäälingu Saatekeskus]]elt. Sisuliselt lõpeb ER programmide dubleeriv levitamine erinevatel lainealadel. Siiski jäävad alles nn 70 MHz dubleerivad saatjad [[Valgjärve]]l, [[Kohtla-Nõmme]]l ja [[Narva]]s, kus nn 100 MHz levi ei ole täielikult tagatud
196. rida:
* 1998. aasta 5. august – vastavalt seadustele annab kultuuriminister [[Jaak Allik]] käskkirja nr 143, mille alusel riik võõrandab tasuta ER tema valduses ja kasutuses oleva riigile kuuluva vallasvara ning alates 11.08.1998 loetakse ER poolt soetatav vallasvara ER omandiks
* 1998 september – Ukrainas toimunud III rahvusvahelisel ajakirjandusfestivalil nimetatakse aasta raadiosaateks Raadio 4 ukrainakeelene programm "Tšervona kalõna" ([[Svetlana Park]], [[Ruta Pels]] ja [[Galina Maljutina]]). Aasta ajakirjanikuks nimetati Raadio 4 ajakirjanik [[Tooni Tonto]] neljandat aastat kestva saatesarja "Persona grata" eest
* 1998. aasta 17.–18. oktoober – ER 1. stuudios salvestatakse [[Tõnis Mägi]] kontsert, milles toodetakse heliplaat [[Eesti Raadio Aasta MuusikuMuusik]]u 50. sünnipäevaks. ''Live''-plaadi helirežissöör on [[Teet Kehlmann]] ning esmakordselt salvestab ER materjali kõvakettale. Kontsertsalvestust toetab TRIO GRUPP ja selle jäädvustab ka [[Eesti Televisioon]]
* 17.–24. oktoober 1998 – Berliinis toimuval televisiooni ja raadio festivalil [[Prix Europa '98]] raadiodraama konkursil osaleb [[Toomas RaudamiRaudam]]i kuuldemäng "The Fool On The Hill" (režissöör [[Aare Toikka]]) ja [[Mait-Ando RaunaRaun]]a "Uni" (režissöör [[Tamur Tohver]]). Festivalil on kohal Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör [[Külliki Valdma]]
* 1998. aasta 22. oktoober – Euroraadio satelliitjaama vahendusel tehakse esimesed salvestused Klassikaraadio ja Raadio 2 programmi tarvis
* 1998. aasta 23. oktoober – Vikerraadio ja Saksamaa Liitvabariigi raadio- ja telekanal [[Deutsche Welle]] sõlmivad koostöölepingu, mille alusel hakkab VR uuest aastast vahendama DW materjale eesti keeles
203. rida:
* 1998. aasta 1. november – vastavalt uuele struktuurile moodustatakse ER kantsleri-üldteenistuste juhi ametikoht, kelleks nimetatakse [[Tiia Palmaru]]
* 1998. aasta 9. november – Ringhäälingu nõukogu kiidab heaks ER juhatuse 29. oktoobri otsuse käivitada alates 18. detsembrist Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine ööprogramm
* 1998. aasta 9. november – [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liidu]] esimees [[Andres Noormets]] ja ER peadirektor Ain Saarna sõlmivad kokkuleppe mittekoosseisuliste lavastajatega autorilepingute üldtingimustest
* 1998. aasta 23. november – Läheb käiku vana Raadiomaja uus lift. Saab ka nalja. Uhiuus lift keeldub pidulikust avasõidust, sest vahetult enne seda tehtud viimane raskusproov ajab tõstemasina elektroonika hulluks
* 1998. aasta 7. detsember – ER esmaülekanne Klassikaraadios maailmakuulsa [[La Scala]] ooperieateatri hooaja avaetendusest [[Richard Wagner]]i "[[Göttendämmerung]]" ("Jumalate hukk")
* 1998. aasta 13. detsember – ER esitleb heliplaati, millel kõlab kuulsa klaveriduo [[Anna Klas]] – [[Bruno Lukk]] looming. Läbilõike ER arhiivisalvestistest koostavad [[Valdur Roots]], [[Ivalo Randalu]] ja [[Eri Klas]], produtsent on [[Tiia Teder]]
* 1998. aasta 15. detsember – ER esitleb heliplaati "Eesti meeleolud", millel kõlavad igihaljad eesti meloodiad eesti pianistide ja Eesti Raadio Kontsertorkestri esituses. Selle kavaga osales Vikerraadio 28. märtsil 1998 ka Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". CD produtsent on [[Ernst Tael]]
* 1998. aasta 17. detsember – ER esitleb uut eesti keele õppevahendit "Eesti rahvakalender". Kakskeelsest lugemikust ja helikassettidest koosnev õppevahend on koostatud programmis Raadio 4 kõlanud saadete põhjal. Saadetes tutvustati eesti rahvakalendri tähtpäevi. Tekstid koostas [[Jüri Kuuskemaa]] ja materjali väljaandmist toetas Euroopa Nõukogu Kultuuridevahelise Usaldusliku Suhtlemise Julgustamise komisjon
* 1998. aasta 18. detsember – Raadioteatris esitletakse [[Ivar TrikkeliTrikkel]]i raamatut "Ringhäälinguaeg", mille väljaandmist toetas ka ER
* 1998. aasta 18. detsember – ER tähistab 72. sünnipäeva, aastapreemiad said [[Terje Soots]], [[Helgi Erilaid]], [[Priit Kuusk]], [[Aleksandr Lukjanov]], [[Vello Meier]], [[David VsevjovVseviov]], [[Tiiu Hansen]], [[Rein Palo]], [[Jüri Kaubiš]] ja elutöö preemia [[Heino Pedusaar]]
* 1998. aasta 19. detsember – Vikerraadio ja Klassikaraadio alustavad ühist ööprogrammi "Nokturn" ('ööpala'), mis on koostatud populaarsest klassikalisest muusikast. Nüüd on ER kõik neli programmi ööpäevaringsed
* 1999. aasta 1. jaanuar – traditsioonilise "Näärimuusika kontserdi" Estonia Talveaias korraldab Klassikaraadio. Esinevad [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]], [[Tallinna Kammerorkester]] ja solistid [[Tõnu Kaljuste]] juhatusel. Eesti Raadio aasta muusikuks nimetatakse [[Tõnu Kaljuste]]
234. rida:
* 1999. aasta 15. november – Riigikogu majanduskomisjon otsustab häältega 7:4 riigivaraseaduse alusel lubada Kultuuriministeeriumil tasuta võõrandada Eesti Raadiole ministeeriumi valitsemisalas olevad raadiomajad koos maaga
* 1999. aasta 15. november – Raadio Tallinn alustab uuenenud kavaga katsesaateid. Nüüd saab sagedusel 103,5 MHz satelliidi vahendusel kuulata [[BBC]], [[Deutsche Welle]], [[Radio France]]'i ja Rootsi Raadio eestikeelseid saateid. Samuti edastatakse ER inglis- ja esperantokeelseid saateid
* 1999. aasta 26. november – [[KultuuriministeeriumiKultuuriministeerium]]i volitatud esindaja [[Andres Nõlve]] ja ER peadirektor Ain Saarna allkirjastavad kinnistute Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 riigilt Eesti Raadiole tasuta võõrandamise lepingu, vahendab notar Sirje Rõõm. 27. detsembril langetab kinnistamisotsuse Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi [[Tiiu Kase]]
* 1999. aasta 11. detsember – ER esitleb [[Eesti Raadio Laululapsed|Eesti Raadio Laululaste]] esimest heliplaati "Karjapoiss on kuningas", millel on 26 lastelaulu
* 1999. aasta 16. detsember – [[Eestimaa Rahvuste Ühendus]]e juhatuse asutatud esimese 2000 krooni suuruse ajakirjanduspreemia Töö eest vähemusrahvuste tutvustamisel ja tänukirja saab Vikerraadio toimetaja [[Madli Leikop]]
* 1999. aasta 18. detsember – ER 73. sünnipäev, aastapreemiad saavad vastavalt ER juhatuse otsusele [[Kaja Kärner]], [[Allan Roosileht]], [[Kersti Inno]], [[Ildar Nisametdinov]], [[Riina Eentalu]], [[Ivalo Randalu]], [[Külliki Valdma]], [[Heiki Michelson]], [[Laili Aasmann]], [[Priit Laur]] ja Järjepidevuse preemia [[Helve Võsamäe]]
* 1999. aasta 22. detsember – ER esitleb ansambli [[In Spe]] heliplaati, millel on [[Erkki-Sven TüüriTüür]]i kompositsioonid aastaist 1979-1981. Produtsent on [[Tiia Teder]] ning heliplaat pälvib muusikaasjatundjate väga hea vastuvõtu
* 1999. aasta 31. detsember – ER on likvideerinud kõik varasematel aastatel tekkinud võlad, kuid uuel aastal tuleb toime tulla ligi 10 miljonit väiksema riigieelarvelise toetusega
* 2000. a. 1. jaanuar – ER võtab ametlikult kasutusele täielikult uuendatud sümboolika, mille töötas välja firma [[IDEA]]
245. rida:
* 2000. a. 13. jaanuar – seoses säästupoliitikaga otsustab ER-i juhatus alates 1. aprillist 2000 lõpetada siselehe [[Raadioleht]] väljaandmise paberkandjal
* 2000. a. 31. jaanuar – Ringhäälingu nõukogu kinnitab ER 2000. aasta eelarve summas 89 191 300 krooni
* 2000. a. 1. veebruar – seoses säästutueelarvega lõpetab ER lepingu [[Eesti TeadeteagentuurigaTeadeteagentuur]]iga (ETA)
* 2000. a. 1. veebruar – Raadio 4 peatoimetaja [[Mary Velmet]] ja saatejuht [[Nelli Privalova]] annavad üle heategevussaatega "Jõulurõõmu kuulutus" kogutud annetused. [[Jõhvi Gümnaasium]] saab vaimupuuetega laste abiõppeklassi sisustamiseks 75 tuhat krooni ja Narva lapsinvaliidide ühendus Päikene saab 75 tuhat krooni individuaalsete meditsiinivahendite soetamiseks
* 2000. a. 3. veebruar – Vikerraadio peatoimetaja [[Riina Rõõmus]] annab Otepää haiglale üle heategevussaatega "[[Õnnevakk]]" kogutud pisut üle 50 tuhande krooni, millega toetatakse haiglale elustamisaparaadi ostmist
* 2000. a. 8. veebruar – Uue Raadiomaja lipumastides heisatakse esmakordselt uue sümboolikaga ER firmalipud, mis jäävad heisatuks alaliselt. 12. veebruaril aga lehvib ühes lipumastis [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidu]] 50. aastapäeva tähistamiseks [[EBU]] lipp
* 2000. a. 15. veebruar – Riigikogus läbib esimese lugemise Ringhäälinguseaduse muutmise seadus, mis muudaks Ringhäälingu nõukogu moodustamise aluseid ja pädevust ning lõpetaks hiljemalt 10. juuliks ER ja ETV senise peadirektorite ja juhatuste volitused
* 2000. a. 17. veebruar – ebarütmilise riikliku finantseerimise tulemusena on hommikul ER pangaarvel 6000 krooni
265. rida:
* 2000. a. 10. juuli – ER juhatuse esimehena alustab tööd senine ER peadirektor [[Ain Saarna]], juhatuse liikmed on tehnikadirektor [[Tiit Kasemetsa]] ja finantsdirektor [[Joel Sarv]]
* 2000. a. august – Radio France andis koostöös Eesti Raadioga välja eesti rahvamuusika albumi, programmi koostas [[Heino Pedusaar]]
* 2000. a. 18. detsember – vastavalt ER juhatuse otsusele saavad aastapreemiad [[Mari Tarand]] raamatuaastale pühendatud saatesarja "Ex Libris" toimetamise eest; [[Margit Kilumets]] keskpäevaprogrammi "Kahega lõunal" ajakirjanduslikult kõrgel tasemel toimetamise ja läbiviimise eest; [[Helle Paas]] professionaalse tegevuse eest helisalvestiste töötlemisel ja helikompositsioonide loomisel; [[Lilia Sokolinskaja]] Eesti poliitilise elu tasakaalustatud ja kõrgel professionaalsel tasemel kajastamise ja analüüsimise ning saatesarja "Me läheme Euroopasse" käivitamise eest; [[Vallo Kelmsaar]] professionaalsuse eest uudiste vahendamisel; [[Jaan Tootsen]] ja [[Külli Tüli]] saatesarja "[[Raadio Ööülikool]]" idee ja teostuse eest; [[Aili Jõeleht]] nüüdismuusika kõrge professionaalse salvestamise eest; [[Leho Kalev]] kohusetundliku töö eest vahetusjuhatajana; [[Erkki Neidre]] arvutisüsteemide arendamise ja töökorras hoidmise eest; [[Siiri Kaiste]] korrektse töö eest; [[Reet Made]] kauaaegse töö eest lastesaadete toimetajana; [[Tiina Sillam]] kauaaegse töö eest ingliskeelsete saadete toimetajana; [[Rein Oja]] mängukaru Fredi rolli eest [[Urmas Vadi]] kuuldemängus „Varasta veel võõraid karusid“ ja Eisenringi rolli eest [[Max FrischiFrisch]]i kuuldemängus „Härra Biedermann ja tulesüütajad“
* 2000. a. detsember – ER aasta muusik on [[Olari Elts]]
* 2001. a. 3. jaanuar – avati uuendatud Raadio 2 stuudio, mille peamiseks ehteks uus digitaalpult. Raadio 2-st sai esimene raadiojaam Eestis, kes läks üle digitaalväljastusele
272. rida:
* 2001. a. november – ER esitles 6 plaadist koosnevat kogumikku [[Georg Ots]] "Anthology"
* 2001. a. detsember – [[Eesti Post]] laskis käibele 4,4-kroonise margi, mis on pühendatud Eesti ringhäälingu 75. aastapäevale
* 2001. a. 18. detsembril avas [[TürilTüri]]l uksed [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]
* 2001. a. 18.detsember – ER aastapreemiad saavad [[Anne Erm]] hea muusika väsimatu ja ennastsalgava propageerimise eest; [[Hillar Palamets]] sisukate ning silmaringi avardavate saadete “Ajalootund” ja “41. aasta” eest; [[Margit Peil]] kontserdiülekannete ning barokk- ja vanamuusikasündmuste järjepideva sisuka kajastamise eest; [[Andrei Hussainov]] järjekindluse ja professionaalsuse eest saatesarjade “Järjejutt” ning “Kuula ja kuule” toimetamisel ja teostamisel; [[Mall Mälberg]] hingestatud töössesuhtumise ja professionaalsuse eest; [[Heli Pikk]] ja [[Heli Teedla]] suurprojekti “Georg Ots – Anthology” produtseerimise eest; [[Kaupo Varandi]] Eesti Raadio tehnilise keskuse projekteerimise eest; [[Ülo Pruul]] arvutivõrkude arendamise eest; [[Kersti Raudam]] auditooriumiuuringute järjepidevuse eest
* 2002. a. mai – Eesti Raadio ja [[Pimedate Infoühing Helikiri]] sõlmisid lepingu, mille tulemusel jõuavad vaegnägijateni [[Raadioteater|Raadioteatri]] kuuldemängud
* 2002. a. sügis – Vikerraadio toimetaja [[Haldi Normet-Saarna]] ja rännumees [[Hendrik Relve]] loodud teadmistesari "[[Kuula rändajat]]" jõuab õppematerjalina koolidesse
* 2002. a. 1. oktoober – [[Klassikaraadio]] sai [[Eesti Muusikanõukogu]] muusikapreemia
* 2002. a. november – võimalus kuulata Raadioteatri kuuldemänge [[Tallinna KeskraamatukogusKeskraamatukogu]]s
* 2002. a. 18. detsember – ER aastapreemiad said [[Tamur Tohver]], [[Pille-Riin Purje]] ja [[Külliki Valdma]] 10-osalise kuuldemängu “Ekke Moor” lavastamise eest Raadioteatris; [[Haldi Normet-Saarna]], [[Olev Ehrlich]] ja [[Hendrik Relve]] multimeedia CD "[[Kuula rändajat]]" eest; [[Urmas Leinfeld]] Eurovisiooni lauluvõistluse 2002 raadioprojekti vedamise eest programmis Raadio 2; [[Maia Lilje]] saatesarja “2000 aastat muusikat” eest; [[Olga Šubin]] saatesarja “Vaateväljas” toimetamise eest ja [[Vytautas Martinonis]] digitaalse helitöötlussüsteemi Jutel RadioMan juurutamise eest
* 2003. a. 30. juuni – [[Mongoolia]] presidendi [[Natsagyn Bagabandi]] ametliku visiidi raames Eestisse allkirjastasid suursaadik [[Tugalkhuu Baasansuren]] ja ER juhatuse esimees [[Ain Saarna]] Mongoolia Raadio ja Eesti Raadio ja vahelise koostöölepingu, mille tulemusena vahetati hiljem ajakirjanike delegatsioone
287. rida:
* 2005. a. 1. juuni – ER ja ETV avasid lasteportaali http://www.meieoma.ee/
* 2005. a. 23. september – ER ja ETV tähistasid jalgpallikohtumisega 25 aasta möödumist skandaalsest jalgpallimatšist. Seekord võitis ETV 1:0
* 2005. a. 16. oktoober – [[Tallinna MuusikakeskkooliMuusikakeskkool]]i lastekoor (dirigent [[Ingrid Kõrvits]]) võitis maineka koorikonkursi “Let the peoples sing”. Võistlusele lähetas koorid ER
* 2005. a. detsember – Riigikogu kinnitas ER ja ETV ühise arengukava aastateks 2006-2008
* 2006. a. jaanuar – ER aasta muusik 2005 on [[Olav Ehala]]
* 2006. a. – ER, [[Eesti Päevaleht]] ja [[kirjastus Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]] hakkavad välja andma Ööülikooli heliraamatuid
* 2006. a. mai-juuli – [[Raadio Tallinn]] muutis saatekava ja muutus Internetis kogu programmi ulatuses kuulatavaks
* 2006 – Eesti Raadio tähistas kogu aasta jooksul ringhäälingu 80. aastapäeva
298. rida:
* 2007. a. 18. jaanuar – Riigikogu võttis vastu Rahvusringhäälingu seaduse
* 2007. a. 22. mai – [[Rahvusringhäälingu nõukogu]] kinnitas ERR-i juhatuse esimeheks [[Margus Allikmaa]]
* 2007. a. 31. mai – [[Eesti Raadio]] lõpetas tegevuse iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina
 
==Eesti Raadio juhid 1925–2007==