Peipsi järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4840228, mille tegi EASYTTV132 (arutelu) |
Resümee puudub |
||
74. rida:
Lake Peipus in Rannapungerja.JPG|Peipsi rand Rannapungerjal, jõesuudmest põhja pool
</gallery>
=Peipsi järve seire=
Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt [[Peipsi järv|Peipsi järve]] kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi- ja [[Võrtsjärv|Võrtsjärve]] randade seire ning Peipsi järve [[Hüdrokeemia|hüdrokeemiline]] ja [[Hüdrobioloogia|hüdrobioloogiline]] [[seire]]. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate [[Jõgi|jõgede]] ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ning teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varasemalt arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Keskkonnaagentuur|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2110&Itemid=423|Pealkiri=Peipsi ja Võrtsjärve randade seire|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref><ref name=":0" />
==Peipsi järve randade seire==
Peipsi järve randade seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi alaprogrammi "Peipsi ja Võrtsjärve randade seire" raames. Alaprogrammiga alustati 1996. aastal, kuid varasemalt (1994–1996) seirati ka Peipsi randu rannikumere seire programmi raames. Alaprogrammi seire toimub kaheaastase rotatsiooniga - ühel aastal seiratakse Võrtsjärve randu ning teisel Peipsi randu.
Peipsi järve rannikuprotsesse seiratakse kaheksal alal: [[Remniku]], Silla, [[Kuru (Alutaguse)|Kuru]], [[Ranna küla|Ranna]], [[Nina küla|Nina]], [[Mehikoorma]], [[Alajõe]] ja [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]]. Vastavad seirealad on valitud nii, et nad asuksid eri rannatüüpidel ja sealjuures ka purustusohtlikes paikades. Alaprogrammi seire eesmärgiks on looduslike ja [[Antropogeensed tegurid|antropogeensete]] tegurite mõjul toimuvate [[Rannaprotsessid|rannaprotsesside]] jälgimine, arengutendentside selgitamine ning arenevate rannaosade arengu prognoosimine. Rannikuseire tulemused on väga vajalikud sadamaehitustel, hoonete rajamisel, teede rajamisel ning puhkemajanduse planeerimisel. Seire käigus jälgitakse ranna [[Morfoloogia|morfoloogiat]], kõrgussuhteid rannaprofiilidel, rannasetete [[Lõimis|lõimise]] muutuseid ning visuaalselt hinnatakse ka inimtegevuse mõju (prügi, mootorsõidukid, rannajoone omavoliline muutmine jne) rannale. Info saamiseks ning rannaprofiilide muutuste jälgimiseks kasutatakse peamiselt [[Nivelleerimine|kordusnivelleerimist]]. Läbi nivelleerimise saab aimdust randadel toimunud purustustest ja kuhjetest. See võimaldab arvutada kuhjunud ja ärakantud setete massi. Rannikuseire käigus pildistatakse kõik rannikuprofiilid ning lisatakse lõpparuandesse. Samuti võetakse lõimiseproovid rannajoonelt kogu rannaprofiili ulatuses.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut|pealkiri=Peipsi randade seire|aasta=2014|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
==Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire==
Hüdrokeemilist ja hüdrobioloogilist seiret tehakse kahest aspektist. Peipsi järve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu [[Fütoplankton|fütoplanktoni]], [[Zooplankton|zooplanktoni]] ja põhjaloomastikku, liigilist koosseisu ja biomassi; vetikapigmentide hulka ning suurtaimestiku ja epifüütoni levikut, liigilist koosseisu ja hulka. Lisaks registreeritakse iga proovivõtu puhul kohapeal vee läbipaistvus [[Secchi ketas|Secchi ketta]] abil, mõõdetakse vee temperatuur, hapnikusisaldus ja pH. Fütoplanktoni proovides määratakse ka [[Klorofüll|klorofülli]] (Chl-a), feopigmentide ja [[Karotenoidid|karotinoidide]] sisaldus. Proove võetakse iga kuu kevadest sügiseni integraalselt eri sügavustelt. Põhjaloomastiku proovid kogutakse ajavahemikul mai lõpust kuni juuni alguseni. Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse [[Batomeeter|batomeetriga]] vett eri ügavustest, saadud integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu ning proovid loendatakse stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal viide suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Biomassi määramiseks kaalutakse väikesi [[Etanool|etanoolis]] fikseeritud loomi torsioonkaalul rühmade kaupa, niiskelt (pärast lahtise vedeliku eemaldamist filterpaberiga), täpsusega 1 mg. Suured limused kaalutakse eraldi elektroonilistel (varem tehnilistel) kaaludel 10 mg täpsusega.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Keskkonnaagentuur|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2111&Itemid=424|Pealkiri=Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
Peipsi järve riikliku keskkonnaseire hüdrokeemilise allseire raames mõõdetavatest füüsikalis-keemilistest näitajatest mõõdetakse Peipsi järve veeproovides vee [[temperatuur]], [[elektrijuhtivus]], [[lahustunud hapnik]] ja happelisus. Lisaks mõõdetakse laboris vee värvus, [[hõljuvaine]], [[BHT|BHT5]], Mitmete keemiliste elementide sisaldus: KHTCr, NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, Cl, SO4. Lisaks määratakse Eesti-Vene suvise ühisekspeditsiooni raames veel vee [[üldkaredus]], [[Kaltsium|Ca]], [[Magneesium|Mg]], Feüld, [[Kaalium|K]], [[Naatrium|Na]] ja [[Räni|Si]] sisaldus. Pinnakihi veeproovidest määratakse naftasaaduste ja raskmetallide [[Kaadmium|Cd]], [[Vask|Cu]], [[Elavhõbe|Hg]], [[Plii|Pb]], [[Tsink|Zn]], [[Kroom|Cr]] ja [[Nikkel|Ni]] sisaldus. Veeproove võetakse vastavalt keskkonnaseire seaduse, [[Veeseadus|veeseaduse]] ja [[Keskkonnaminister|keskkonnaministri]] 06.05.2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid"<ref>{{Netiviide|Autor=Keskkonnaministeerium|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/95070|Pealkiri=Proovivõtumeetodid|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=06.05.2002|Kasutatud=31.11.2017}}</ref> nõuetele. Proovivõtu ajal mõõdetavad näitajad nagu veetemperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, pH ja nende analüüsid tehakse vastavalt keskkonnaministri 25.08.2011 määrusele nr 57 "Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid". Ohtlike ainete analüüsidel arvestatakse direktiivide 2008/105/EÜ (keskkonnakvaliteedi standardid) ja 2009/90/EÜ (vee keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad) nõuetega. Ühisekspeditsioonide seiretööd ja analüüsid toimuvad samade metoodikate kohaselt nagu Eesti riiklikus keskkonnaseire programmis.<ref name=":0" />
Peipsi järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire eesmärkideks on<ref name=":0" />:
* [[Eesti|Eesti Vabariigi]] rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames ning [[Euroopa Liit|EL]]-i direktiivide täitmine
* Saada pidevat informatsiooni Peipsi järve ökoloogilisest seisundist hüdrobioloogiliste näitajate alusel nii Eesti kui ka [[Venemaa|Vene]] poolel
* Peipsi elustiku andmete põhjal hinnata reaalajas järve ökoloogilist olukorda ning selle alusel prognoosida võimalikke muutusi ja kriisisituatsioone kogu järve ulatuses
* Täiendada Peipsi järve elustiku pikaajalisi andmeridu järve ökosüsteemis toimuvate pikaajaliste muutuste suuna ja seaduspärasuste väljaselgitamiseks kogu järve ulatuses
Peipsi järve hüdrobioloogilist seiret viib läbi [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] limnoloogiakeskus, keemilised analüüsid teeb [[Eesti Keskkonnauuringute Keskus|Eesti Keskkonnauuringute Keskuse]] Tartu filiaal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on teinud Peipsi järve seiret alates 1992. aastast.<ref name=":0" />
==Vaata ka==
| |||