Adhesioonivöö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Adherentsliidused''' on rakkudevahelised [[ankurliidus]]ed, mis on assotsieeritud [[Aktiinifilamendid|mikrofilamentidega]]. Need tagavad koeterviklikkuse, mehhaanilise tugevuse ja osalevad vastupanus venitusele. Adherensed kontaktid võimaldavad rakkudel koordineeritult kasutada aktiinset [[Tsütoskelett|tsütoskeletti]]. Adherensed kontaktid on homofiilsed ehk teisisõnu liidavad ühte tüüpi rakke.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Harvey Lodish|URL=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK21599/|Pealkiri=Molecular Cell Biology. 4th edition.|Väljaanne=W. H. Freeman|Aeg=2000|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
 
Morfoloogiliselt adherensed kontaktid on suhteliselt lihtsad võrreldes [[Desmosoomid|desmosoomidega]], [[Tiheliidus|tiheliidustega]] ja [[Aukliidus|aukliidustega]]. Nendel ei ole ultrastruktuure peale aktiini filamentide parve. Teistest ühenduste tüüpidest erinevad need suhtelise painduvuse ja muutuvuse poolest.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Wenxiang Meng, Masatoshi Takeichi|URL=http://cshperspectives.cshlp.org/content/1/6/a002899|Pealkiri=Adherens Junction: Molecular Architecture and Regulation|Väljaanne=Cold Spring Harbor Perspectives in Biology|Aeg=2009|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
== Levik ==
Adherensed kontaktid asuvad tavaliselt [[Epiteelkude|epiteelikudedes]] – need moodustavad iga raku ümber vöötme, mida nimetatakse kleepuvustsooniks. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] epiteelis asuvad niisugused tsoonid põhiliselt basaalsemalt kui tiheliiduste ala ja apikaalsemalt kui desmosoomid.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Bruce Alberts, Alexander Johnson, Julian Lewis, Martin Raff, Keith Roberts, Peter Walter|pealkiri=Molecular Biology of the Cell|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=http://www.garlandscience.com/product/isbn/0815341059|isbn=9780815341055}}</ref> Adherensete kontaktide asukoht ei ole organismis ainult epiteeliga piiratud. Mõnedes teises kudedes ([[närvikude]] ja [[sidekude]]) asuvad need punkti kujul või lame rakuühenduste kujul. Samuti on neid palju [[Südamelihas|südamelihases]], kus nad tagavad kaudse ühenduse müotsüüdi kokkutõmbeaparaadi jaoks. Adherensed kontaktid koos desmosoomidega moodustavad nn vaheplaate müokardi rakkude vahel.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
 
== Valgud ==
20. rida:
Adherensete kontaktide tsoonis asetsevad kõrvalrakkude membraanid teineteisest 10–20 [[Nanomeeter|nm]] kaugusel. Adherensed kontaktid koosnevad kolmest elemendist:
 
* Rakkude ühendus toimub rakku [[Adhesioonimolekulid|adhesiooni]] transmembraansete molekulide abil. Nendest klassikalised kadheriinid on kõige levinumad adherensete kontaktide tsoonis. Nende N-otsaline rakudevaheline osa reageerib (kaltsiumi ioonide juuresolekul) sama molekuliga kõrvalrakus – toimub rakkude kokkuvool. Rakusisene C-otsaline domeen liitub ankurvalkudega. Samuti adherensetes kontaktides oli avastatud teised [[transmembraansed valgud]]: nektiinid ja vesatiinid.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Akira Nagafuchi|URL=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S095506740000257X?via%3Dihub|Pealkiri=Current Opinion in Cell Biology|Väljaanne=Elsevier Science|Aeg=2001|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
* Rakusisesed ankurvalgud on adaptorina müotsüüdi kokkutõmbeaparaadi ja tsütoskeleti vahel, mõned nendest kinnitavad tsütoplasmaatilist osa kadheriinsetele [[Aktiinifilamendid|aktiinfilamentidele]]. Kadheriinid seostuvad β- ja γ-kateniinidega, mis liituvad α-kateniini molekulidele, aga need – vinkulinule, α-aktiniinile või ZO-1-le, mis seostuvad aktiiniga.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Ankurvalkude ja kadheriinide kompleksis asub ka valk p120-kateniin, mis arvatavasti osaleb adherensete kontaktide jõu regulatsioonis rakkude vahel.<ref name=":2" /> Nektiinid kinnituvad aktiinfilamentidele afadiini valgu abil.<ref name=":1" /><ref name=":3" />
* Kolmas komponent on aktiinfilamentide kimbud kõrvalrakkudel, mis on omavahel seotud. Veel on leitud sidemeid adherensete kontaktide ja [[Mikrotuubulid|mikrotuubulite]] vahel. Mikrotuubulid võivad liituda adherensetele kontaktidele. Need koos mootorvalkudega osalevad valgutranspordis. Ilma valkudeta ei ole võimalik kadheriine moodustada.<ref name=":1" />
32. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Harvey Lodish|URL=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK21599/|Pealkiri=Molecular Cell Biology. 4th edition.|Väljaanne=W. H. Freeman|Aeg=2000|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Wenxiang Meng, Masatoshi Takeichi|URL=http://cshperspectives.cshlp.org/content/1/6/a002899|Pealkiri=Adherens Junction: Molecular Architecture and Regulation|Väljaanne=Cold Spring Harbor Perspectives in Biology|Aeg=2009|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Bruce Alberts, Alexander Johnson, Julian Lewis, Martin Raff, Keith Roberts, Peter Walter|pealkiri=Molecular Biology of the Cell|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=http://www.garlandscience.com/product/isbn/0815341059|isbn=9780815341055}}</ref>
<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Akira Nagafuchi|URL=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S095506740000257X?via%3Dihub|Pealkiri=Current Opinion in Cell Biology|Väljaanne=Elsevier Science|Aeg=2001|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Rakubioloogia]]