'''Pöördtranskriptaas''' on [[ensüüm]], mille abil saadakse [[ Komplementaarne dna|komplementaarse DNARNA]] (cDNA) matriitsahelaltreferentsahelalt sünteesida komplementaarne [[ RNADNA]] (cDNA) ahel. Antud protsessi nimetatakse [[Pöördtranskriptsioon| pöördtranskriptsiooniks ]], enim seostatakse seda [[Retroviirused|retroviirustega]] ,. kuidLisaks onneile kasutavad pöördtranskriptaasi ka teisimõned muud viirused, (näiteks [[Hepatiit|hepatiit B viirus ]], mis kuulub perekondahepadnaviridaede [[Hepadnaviridae]], mis on dsDNA-RT viirused samas, kui retroviirused on ssRNA viirused)hulka. Pöördtranskriptaasi inhibiitoreid kasutatakse laialdaselt antiretroviraalsete [[ AntiretroviirusraviRavim| antiretroviraalsete ravimitena]]. LisaksSamuti on seda seostatud [[Kromosoom|kromosoomide ]] lõppude ([[ TelomeraasDNA replikatsioon| telomeraasidereplikatsiooniga]] ) replikatsiooniga ning osade mobiilsete geneetiliste elementidega [[Retrotransposoon|(retrotransposoonid ]]). Retroviraalsel pöördtranskriptaasil on kolm järjestikust biokeemilist tegevust: ▼{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=oktoober}}
▲'''Pöördtranskriptaas''' on [[ensüüm]], mille abil saadakse [[Komplementaarne dna|komplementaarse DNA]] (cDNA) matriitsahelalt sünteesida [[RNA]] ahel. Antud protsessi nimetatakse[[Pöördtranskriptsioon|pöördtranskriptsiooniks]], enim seostatakse seda [[Retroviirused|retroviirustega]], kuid on ka teisi (näiteks [[Hepatiit|hepatiit B viirus]], mis kuulub perekonda [[Hepadnaviridae]], mis on dsDNA-RT viirused samas, kui retroviirused on ssRNA viirused). Pöördtranskriptaasi inhibiitoreid kasutatakse laialdaselt [[Antiretroviirusravi|antiretroviraalsete ravimitena]]. Lisaks on seda seostatud kromosoomide lõppude ([[Telomeraas|telomeraaside]]) replikatsiooniga ning osade mobiilsete geneetiliste elementidega [[Retrotransposoon|(retrotransposoonid]]). Retroviraalsel pöördtranskriptaasil on kolm järjestikust biokeemilist tegevust:
* <ref> PDB: 3KLF; Tu X, Das K, Han Q, Bauman JD, Clark AD, Hou X, Frenkel YV, Gaffney BL, Jones RA, Boyer PL, Hughes SH, Sarafianos SG, Arnold E (September 2010). "Structural basis of HIV-1 resistance to AZT by excision.". Nat. Struct. Mol. Biol. 17 (10): 1202–9. PMC 2987654 Freely accessible. <nowiki>PMID 20852643</nowiki>. doi:10.1038/nsmb.1908.</ref>RNA-sõltuv DNA polümeraasi aktiivsus ▼* [[Ribonukleaas H|ribonukleaase H]]
* DNA-sõltuv DNA polümeraasi aktiivsus ▼Retroviirus kasutab antud tegevusi üheahelalise genoomse RNA muutmiseks kaheahelaliseks cDNAks, mida on võimalik integreerida peremeesorganismi genoomi ning võib nii põhjustada pikaajalise infektsiooni, millest on raske vabaneda. Antud reaktsioonijärjestust kasutatakse laialdaselt laborites RNA muutmiseks DNAks [[Kloneerimisvektor|molekulaarses kloneerimises]], [[Rna sekveneerimine|RNA sekveneerimises]], [[Polümeraasi ahelreaktsioon|polümeraasiahelreaktsioonis]] (PCR) või [[Genoomne analüüs|genoomses analüüsis]]. ▼Enim uuritud pöördtranskriptaasid:
* HIV-1 pöördtranksriptaas [[HIV|inimese immuunpuudulikkuse viiruse]] tüübilt 1 ([[PDB: 1HMV]]), koosneb kahest subühikust molekulmassidega (molekulaarmassidega?) 66 ja 51[[Kilodalton|kDa]].<ref> Ferris, AL; Hizi, A; Showalter, SD; Pichuantes, S; Babe, L; Craik, CS; Hughes, SH (April 1990). "Immunologic and proteolytic analysis of HIV-1 reverse transcriptase structure." (PDF). Virology. 175 (2): 456–64. <nowiki>PMID 1691562</nowiki>. doi:10.1016/0042-6822(90)90430-y.</ref> ▼* M-MLV pöördtranskriptaas [[Moloney hiire leukeemia viirus]], mis on üksik 75kDa monomeer.<ref> Konishi A, Yasukawa K, Inouye K (2012). "Improving the thermal stability of avian myeloblastosis virus reverse transcriptase α-subunit by site-directed mutagenesis". Biotechnol. Lett. 34 (7): 1209–15. <nowiki>PMID 22426840</nowiki>. doi:10.1007/s10529-012-0904-9</ref> ▼* AMV pöördtranskriptaas [[linnu müeloblastoosi viirus]], koosneb kahest subühikust molekulmassidega 63kDa ja 95kDa ▼* [[Telomeraasi pöördtranskriptaas]], mis hooldab [[Eukarüootne kromosoom|eukarüootse kromosoomi]] [[Telomeer|telomeere]]
▲*Retroviraalne pöördtranskriptaas viib läbi kolme järjestikust biokeemilist tegevust:<ref> PDB: 3KLF; Tu X, Das K, Han Q, Bauman JD, Clark AD, Hou X, Frenkel YV, Gaffney BL, Jones RA, Boyer PL, Hughes SH, Sarafianos SG, Arnold E (September 2010). "Structural basis of HIV-1 resistance to AZT by excision.". Nat. Struct. Mol. Biol. 17 (10): 1202–9. PMC 2987654 Freely accessible. <nowiki>PMID 20852643 </nowiki>. doi:10.1038/nsmb.1908.</ref> RNA-sõltuv DNA polümeraasi aktiivsus
# RNA-sõltuv DNA polümeraasi aktiivsus
Pöördtranskriptaasi avastas [[Howard Temin]] [[Wisconsini ülikool|Wisconsin-Madison ülikoolis]] [[RSV virion|RSV virionidest]]<ref> Temin H. M., Mizutani S. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of Rous sarcoma virus". Nature. 226 (5252): 1211–3. <nowiki>PMID 4316301</nowiki>. doi:10.1038/2261211a0.</ref>, selle isoleeris iseseisvalt [[David Baltimore]] 1970. aastal [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MITs]] kahest RNA kasvajaviirustest R-MLV ja samuti RSV<ref> Baltimore D. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of RNA tumour viruses". Nature. 226 (5252): 1209–11. <nowiki>PMID 4316300</nowiki>. doi:10.1038/2261209a0.</ref>. Antud saavutuste eest anti neile mõlemale ühine [[Nobeli auhind|Nobeli preemia]] 1975. aastal füsioloogia või meditsiini kategoorias (koos [[Renato Dulbecco|Renato Dulbeccoga]]). ▼# ribonukleaas H
Alguses oli idee pöördtranskriptsioonist väga ebapopulaarne, kuna see oli vastuolus [[Molekulaarbioloogia keskne dogma|molekulaarbioloogia keskse dogmaga]], mis väidab, et DNAd transkribeeritakse RNAks ning see omakorda valguks. Tänu 1970. Aastale, mil Temin ja Baltimore iseseisvalt avastasid ensüümi, mis on vastutav pöördtranskriptsiooni eest (pöördtranskriptaas), hakati alles aktsepteerima ideed, et informatsiooni on võimalik muuta ka RNAst DNAks.<ref> "Central dogma reversed". Nature. 226 (5252): 1198–9. June 1970. <nowiki>PMID 5422595</nowiki>. doi:10.1038/2261198a0.</ref>
▲*# DNA-sõltuv DNA polümeraasi aktiivsus
▲Retroviirus kasutab antud tegevusi üheahelalise [[Genoom|genoomse ]] RNA muutmiseks kaheahelaliseks cDNAks, mida on võimalik integreerida peremeesorganismi genoomi ning võib nii põhjustada pikaajalise [[Infektsioon|infektsiooni ]], millest on raske vabaneda. Antud reaktsioonijärjestustmehhanismi kasutatakse laialdaselt laborites RNA muutmiseks DNAks [[Kloneerimisvektor|molekulaarses kloneerimises ]], RNA [[ Rna sekveneerimineSekveneerimine| RNA sekveneerimises]], [[Polümeraasi ahelreaktsioon|polümeraasiahelreaktsioonis]] (PCR) või [[Genoomne analüüs|genoomses analüüsis ]]. Enim uuritud pöördtranskriptaasid:
▲* HIV-1 pöördtranksriptaas inimese [[HIV| inimese immuunpuudulikkuse viiruse]] tüübilttüüp 1 viiruselt ( [[PDB: 1HMV ]]), koosneb kahest subühikust [[Molekulmass|molekulmassidega (molekulaarmassidega?)]] 66 ja 51[[Kilodalton|kDa]].51kDa<ref> Ferris, AL; Hizi, A; Showalter, SD; Pichuantes, S; Babe, L; Craik, CS; Hughes, SH (April 1990). "Immunologic and proteolytic analysis of HIV-1 reverse transcriptase structure." (PDF). Virology. 175 (2): 456–64. <nowiki>PMID 1691562 </nowiki>. doi:10.1016/0042-6822(90)90430-y.</ref>
▲* M-MLV pöördtranskriptaas [[Moloney hiire [[leukeemia viirus]] viirusest, mis on üksik 75kDa [[monomeer .]]<ref> Konishi A, Yasukawa K, Inouye K (2012). "Improving the thermal stability of avian myeloblastosis virus reverse transcriptase α-subunit by site-directed mutagenesis". Biotechnol. Lett. 34 (7): 1209–15. <nowiki>PMID 22426840 </nowiki>. doi:10.1007/s10529-012-0904-9</ref>
▲* AMV pöördtranskriptaas [[linnu müeloblastoosi viirus]]viirusest, koosneb kahest subühikust molekulmassidega 63kDa ja 95kDa
* [[Telomeraas|Telomeraasi]] pöördtranskriptaas, mis takistab kromosoomi otsade lagunemist pärast mitmeid replikatsioone
== Funktsioon viirustes == ▼▲Pöördtranskriptaasi avastas [[Howard Temin ]] [[Wisconsini ülikool|Wisconsin-Madison ülikoolis ]] RSV [[ RSV virionVirion| RSV virionidest]]<ref> Temin H. M., Mizutani S. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of Rous sarcoma virus". Nature. 226 (5252): 1211–3. <nowiki>PMID 4316301 </nowiki>. doi:10.1038/2261211a0.</ref>, selle isoleeris iseseisvalt [[David Baltimore ]] 1970. aastal [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MITs ]] kahest RNA kasvajaviirustest R-MLV ja samuti RSV<ref> Baltimore D. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of RNA tumour viruses". Nature. 226 (5252): 1209–11. <nowiki>PMID 4316300 </nowiki>. doi:10.1038/2261209a0.</ref>. Antud saavutuste eest anti neile mõlemale ühine [[Nobeli auhind|Nobeli preemia]] 1975. aastal füsioloogia või meditsiini kategoorias (koos [[Renato Dulbecco|Renato Dulbeccoga ). Alguses oli idee pöördtranskriptsioonist väga ebapopulaarne, kuna see oli vastuolus molekulaarbioloogia keskse dogmaga, mis väidab, et DNAd transkribeeritakse RNAks ning see omakorda [[Valgud|valguks]] . Alles 1970. aastal, mil Temin ja Baltimore avastasid pöördtranskriptsiooni eest vastutava ensüümi (pöördtranskriptaasi) , hakati aktsepteerima ideed, et informatsiooni on võimalik muuta ka RNAst DNAks. <ref>Central dogma reversed". Nature. 226 (5252): 1198–9. June 1970. PMID 5422595. doi:10.1038/2261198a0.</ref>
Pöördtranskriptaasi kodeeritakse ja kasutatakse [[Pöördtranskribeerivad viirused|pöördtranskribeerivate viiruste]] poolt, mis kasutavad ensüümi replikatsiooni käigus. Pöördtranskribeerivad [[RNA-viirused|RNA viirused]] ([[retroviirused]]) kasutavad ensüümi, et pöördtranskribeerida oma RNA [[genoom]] DNAks, mida on võimalik seejärel integreerida peremeesorganismi ning läbi selle replitseerida. Pöördtranskribeerides [[DNA-viirused|DNA viirusi]], näiteks [[hepadnaviirus]], on võimalik kasutada RNAd matriitsahelana (template) uute DNA ahelate kokkupanemisel ja loomisel. HIV nakatab inimest kasutades seda ensüümi. Pöördtranskriptaasita ei oleks viraalne genoom võimeline ühinema peremeesorganismi genoomiga, selle tagajärjeks on antud viiruste võimetus replitseeruda. ▼
▲== Funktsioon viirustes ==
=== Pöördtranskriptsiooni protsess === ▼▲Pöördtranskriptaasi kodeeritakse ja kasutatakse [[Pöördtranskribeerivad viirused|pöördtranskribeerivate viiruste ]] poolt, mis kasutavad ensüümi replikatsiooni käigus. Pöördtranskribeerivad [[RNA-viirused|RNA viirused ]] ( [[retroviirused ]]) kasutavad ensüümi, et pöördtranskribeerida oma RNA [[genoom ]] DNAks, mida on võimalik seejärel integreerida peremeesorganismi ning läbi selle replitseerida. Pöördtranskribeerides [[DNA-viirused|DNA viirusi ]], näiteks [[hepadnaviirus]]hepadnaviirust, on võimalik kasutada RNAd matriitsahelana ( ''template '') uute DNA ahelate kokkupanemisel ja loomisel. HIV nakatab inimest kasutades seda ensüümi. PöördtranskriptaasitaKui puuduks pöördtranskriptaas, siis ei olekssaaks viraalneviiruse genoompärilikkusmaterjal võimelineintegreeruda ühinemaperemeesorgansimi peremeesorganismigenoomi. genoomiga, selleSelle tagajärjeks onoleks antud viirusteviiruse võimetus replitseeruda. <ref name=":0" />
Pöördtranskriptaas loob kaheahelalise DNA RNA matriitsahelalt.
Viiruse liikides, kus pöördtranskriptaasil on puudulik DNA-sõltuv DNA polümeraasiaktiivsus, on võimalus, et kaheahelalist DNAd sünteesitakse peremeesorganismi kodeeritus [[DNA polümeraas δ]] abil. See toimib, kuna polümeraas ekslikult tuvastab viraalse DNA-RNA kui praimeri ning sünteesib kaheahelalise DNA samal mehhanismil nagu [[Praimeri eemaldamine|praimeri eemaldamiselg]]<nowiki/>i, kus uus sünteesitud ahel vahetab välja originaalse RNA matriitsi. ▼Pöördtranskriptsiooni puhul on vigade tekkimise tõenäosus suur. See on põhiline reaktsioon, mille käigus võivad tekkida mutatsioonid, mille tulemuseks on viiruse [[Ravimiresistentsus|resistentsus ravimile]].
▲== = Pöördtranskriptsiooni protsess ===
=== Retroviiruste pöördtranskriptsioon === ▼▲Pöördtranskriptaas loob kaheahelalise DNA RNA matriitsahelalt. Viiruse liikides, kus pöördtranskriptaasil on puudulik DNA-sõltuv DNA polümeraasiaktiivsus, on võimalus, et kaheahelalist DNAd sünteesitakse peremeesorganismi kodeerituskodeeritud [[ DNA polümeraasid|DNA polümeraas δ]] abil. See toimib, kuna polümeraas ekslikult tuvastab viraalse DNA-RNA kui [[Praimer|praimeri ]] ning sünteesib kaheahelalise DNA samal mehhanismil nagu [[Praimeri eemaldamine|praimeri eemaldamiselg]]<nowiki/>ieemaldamiselgi, kus uus sünteesitud ahel vahetab välja originaalse RNA matriitsi. Pöördtranskriptsiooni puhul on vigade tekkimise tõenäosus suur. See on põhiline reaktsioon, mille käigus võivad tekkida [[Mutatsioon|mutatsioonid]], mille tulemuseks on viiruse resistentsus ravimile.<ref name=":1" />
Retroviirused, mida kutsutakse ka klass VI [[ssRNA-RT]] viirusteks, on RNAd pöördtranskribeerivad viirused DNA vaheetapiga. Nende genoom koosneb kahest [[Positiivne laeng|positiivse laenguga]] üheahelalisest RNA molekulist, mille on [[5’-müts]] ja [[Polü-A-saba|3’ polüadenenüleeritud saba]]. Retroviirusteks in näiteks inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) ja inimese T-lümfotroofne viirus (HTLV). Kaheahelalise DNA süntees toimub [[Tsütosool|tsütosoolis]]<ref> Bio-Medicine.org - Retrovirus Retrieved on 17 Feb, 2009</ref> järgmiste protsesside tulemusena: ▼
# Spetsiifiline [[Transpordi-RNA|tRNA]] käitub kui praimeri ning hübridiseerub viiruse RNA genoomi komplementaarsesse piirkonda, mida kutsutakse praimeri seondumiskohaks (PBS - primer binding site) ▼▲== = Retroviiruste pöördtranskriptsioon ===
# [[Komplementaarne DNA]] seondb seejärel viraalse RNA U5 (mittekodeeriv regioon) ja R regiooni (otsesed kordused leiduvad mõlemas RNA molekuli otsas) ▼▲Retroviirused, mida kutsutakse ka klass VI [[ssRNA-RT ]] viirusteks, on RNAd pöördtranskribeerivad viirused DNA vaheetapiga. Nende genoom koosneb kahest [[Positiivne laeng|positiivse laenguga ]] üheahelalisest RNA molekulist, millemillel on [[5’- müts]]''cap'' ja [[Polü3’- A-saba|3’ polüadenenüleeritud saba ]]. Retroviirusteks inon näiteks inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) ja inimese T-lümfotroofne viirus (HTLV). Kaheahelalise DNA süntees toimub [[Tsütosool|tsütosoolis]]<ref name=":0"> Bio-Medicine.org - Retrovirus Retrieved on 17 Feb, 2009</ref> järgmiste protsesside tulemusena:
# Pöördtranskriptaasi ensüümi domeen nimega [[RNaas H]] lagundab RNA 5’-otsa, mis eemaldab U5 ja R regiooni ▼[[Fail:Reverse_transcription.svg|pisi|Pöördtranskriptsiooni mehhanism VI klassi ssRNA-RT HI-viiruses]]
# Praimer “hüppab” viraalse genoomi 3’-otsa ning äsja sünteesitud DNA ahelad hübridiseeruvad RNAl olevasse komplementaarsesse R regiooni ▼▲# Spetsiifiline [[Transpordi-RNA|tRNA]] käitub kui praimeripraimer ning hübridiseerub viiruse RNA genoomi komplementaarsesse piirkonda, mida kutsutakse praimeri seondumiskohaks (PBS - primer binding site)
▲# [[Komplementaarne DNA ]] seondb seejärel viraalse RNA U5 (mittekodeeriv regioon) ja R regiooni (otsesed kordused leiduvad mõlemas RNA molekuli otsas)
▲# Pöördtranskriptaasi ensüümi domeen nimega [[RNaas H ]] lagundab RNA 5’-otsa, mis eemaldab U5 ja R regiooni
▲# Praimer “hüppab” viraalse genoomi 3’-otsa ning äsja sünteesitud DNA ahelad hübridiseeruvad RNAl olevasse komplementaarsesse R regiooni
# Pikendatakse esimest komplementaarse (DNA) ahelat, enamus viraalsest RNAst lagundatakse RNaas H abil
# Kui ahela süntees on lõpetatud, algatab viraalne RNA teise ahela sünteesi
# Toimub järjekordne “hüpe”, kus PBS teiselt ahelalt hübridiseerub komplementaarse PBSiga esimeselt ahelalt
# Mõlemaid ahelaid pikendatakse ning neid on võimalik sisestada peremeesorganismi genoomi [[Integraas|integraasi]] ensüümi abil
Kaheahelalise DNA süntees kaasab ka ahela ülekannet, kus lühike DNA produkt translokeerub algse RNA-sõltuva DNA sünteesi ajal aktseptormatriitsi regiooni genoomi lõpus. Seda ala hiljem töötleb pöördtranskriptaas tänu oma DNA-sõltuvale DNA aktiivsusele.<ref name=":1"> Telesnitsky A., Goff S. P. (1993). "Strong-stop strand transfer during reverse transcription". In Skalka, M. A.; Goff, S. P. Reverse transcriptase (1st ed.). New York: Cold Spring Harbor. p. 49. <nowiki>ISBN 0-87969-382-7.</nowikiref> Retroviraalset RNAd korrastatakse 5’-otsas ja 3’-otsas. Ala kuhu praimer seondub viraalsel RNAl nimetatakse praimerit siduvaks alaks (PBS). U5 on PBS ala RNA 5’-otsas ning juhtivaks kutsutakse PBSi RNA 3’-otsas. tRNA praimer ei seondu 14. ja 22. nukleotiidi vahel ning loob aluspaarduva dupleksi viraalse RNAga PBS alas. PBS asukoht 5’-otsa piirkonnas viraalsel RNAl on ebatavaline, kuna pöördtranskriptaas sünteesib DNAd praimeri 3’-otsast 5’-3’-suunas (vaadeldes RNA matriitsi). Seega praimer ja pöördtranksriptaas peavad olema relokeerunud 3’-otsa viraalsel RNAl. Antud ümberpaigutumiseks on vaja mitmeid samme ning erinevaid ensüüme, k.a DNA polümeraas, ribonukelaas H (RNaas H) ja polünukleotiidide lahtikeerdumine.<ref>Bernstein A., Weiss R., Tooze J. (1985). "RNA tumor viruses". Molecular Biology of Tumor Viruses (2nd ed.). Cold Spring Harbor, N.Y.: Cold Spring Harbor Laboratory.</ref><ref>Moelling, K; Broecker F. (2015) The reverse transcriptase–RNase H: from viruses to antiviral defense. Ann N Y Acad Sci. 1341:126-35. doi: 10.1111/nyas.12668.</ref>
Retroviraalset RNAd korrastatakse 5’-otsas ja 3’-otsas. Ala kuhu [[praimer]] seondub viraalsel RNAl nimetatakse praimerit seonduvaks alaks (PBS). U5 on PBS ala RNA 5’-otsas ning juhtivaks kutsutakse PBSi RNA 3’-otsas. tRNA praimer ei seound 14. ja 22. [[Nukleotiid|nukleotiidi]] vahel ning loob aluspaarduva dupleksi viraalse RNAga PBS alas. PBS asukoht 5’-otsa piirkonnas viraalsel RNAl on ebatavaline, kuna pöördtranskriptaas sünteesib DNAd praimeri 3’-otsast 5’-3’-suunas (vaadeldes RNA matriitsi). Seega praimer ja pöördtranksriptaas peavad olema relokeerunud 3’-otsa viraalsel RNAl. Antud ümberpaigutumiseks on vaja mitmeid samme ning erinevaid ensüüme, k.a [[DNA polümeraas]], ribonukelaas H (RNaas H) ja polünukleotiidide lahtikeerdumine.<ref> Bernstein A., Weiss R., Tooze J. (1985). "RNA tumor viruses". Molecular Biology of Tumor Viruses (2nd ed.). Cold Spring Harbor, N.Y.: Cold Spring Harbor Laboratory.</ref><ref> Moelling, K; Broecker F. (2015) The reverse transcriptase–RNase H: from viruses to antiviral defense. Ann N Y Acad Sci. 1341:126-35. doi: 10.1111/nyas.12668.</ref>
HIVi pöördtranskriptaas omab samuti [[Ribonukleaas|ribonukleaasset]] aktiivsust, mis lagundab viraalse RNA cDNA sünteesi käigus. Lisaks on antud pöördtranskriptaasil [[DNA-sõltuva DNA polümeraasi aktiivsus]], mis kopeerib ''sense'' cDNA ahela ''antisense'' DNAks, et luua kaheahelaline viraalne DNA vaheühend (vDNA).<ref> Doc Kaiser's Microbiology Home Page > IV. VIRUSES > F. ANIMAL VIRUS LIFE CYCLES > 3. The Life Cycle of HIV Community College of Baltimore County. Updated: Jan 2008.</ref>
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Geneetika]]
| 