Kasutaja:Reet2017/Edward Drinker Cope: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Edward Drinker Cope''' ([[28. juuli]] [[1840]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] – [[12. aprill]] [[1897]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]]) oli [[ameerika]] [[paleontoloog]], [[anatoloog]], [[herpetoloog]] ja [[ihtüoloog]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nceas.ucsb.edu/~alroy/lefa/Cope.html|Pealkiri=Alroy, John (1999-10-02). "Edward Drinker Cope (1840–1897)". National Center for Ecological Analysis and Synthesis. University of California, Santa Barbara. Retrieved 2008-11-17.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Cope sündis jõukasse [[Kveekerid|kveekeri]] perekonda, pidades juba noores eas lugu teadusest. Hoolimata oma isa soovist, et Cope-ist kasvaks eeskujulik farmer, leppis isa oma poja sooviga saada teadlaseks. Tänu sellele sai ta avaldada oma esimese teadusliku aritikli juba 19 aastaselt. Pärast abiellumist oma nõoga kolis Cope oma perekonnaga Philadelphiast [[Haddonfield|Haddonfieldi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]]-sse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nceas.ucsb.edu/~alroy/lefa/Cope.html|Pealkiri=Alroy, John (1999-10-02). "Edward Drinker Cope (1840–1897)". National Center for Ecological Analysis and Synthesis. University of California, Santa Barbara. Retrieved 2008-11-17. Vaadatud 2008-11-17|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Tema kõige kuulsamaks saavutuseks peetakse Cope-i reeglit (Cope's Rule). Ta on kuulsust kogunud ka Neo-[[Lamarkism|Lamarksism]]<nowiki/>i evolutsioonilise koolkonna ühe rajajana ja ta on mänginud juhtrolli ka [[Kivistis|fossiilsetes]] avastuses dinosauruste radadel ([[:en:Bone_Wars|Luusõjad]]).><ref>Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 2008-11-17</ref>
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
Edward Drinker Cope sündis 28. juuli 1840 aastal vanima lapsena Alfred ja Hanna Cope-i perekonda. Tema ema suri, kui Edward oli kolmene, kuid teda kasvatas kasuema Rebecca Biddle, kes oli tema sõnul väga soe, siiras ja lapsepõlves polnud emalikust hoolest puudust. Tema lapsepõlvekoduks oli suur kivimaja „Fairfield“, millega käis kaasas 8 [[Aaker|aakrine]] ürgne aed ja maastik. Lapsena meeldis talle seal tundide viisi uitamas käia. Cope-i vanemad väärtustasid haridust ja õpetasid oma lapsi varakult lugema. Samuti käisid nad tihti [[Uus-Inglismaa|Uus Inglismaal]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]] kirdepoolne osa) [[Muuseum|muuseumites]], [[Loomaaed|loomaaedades]] ja parkides. Sealt avastas noor Edward oma teadushuvi looduse vastu.
9 aastaselt saadeti Cope [[Philadelphia|Philadelphiasse]] kooli ja sealt edasi 12 aastaselt kveekeri sugemetega prestiisesse kooli [[Westtown|Westtowni]], [[Pennsylvania|Pennsylvaniasse]]. Koolis ei olnud ta kuigi hea õpilane, koolipoisile omaselt õppis ta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. <ref name=":0">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997.Vaadatud 2008-11-17</ref>
===Teadlaskarjäär===
15. rida:
Aastatel 1863-1864, mil Ameerikas oli käimas [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|kodusõda]], reisis Edward [[Euroopa|Euroopas]] ringi, külastades nimekaid muuseume ja seltse. Ta kaalus ka osa võtta sõjast, kuid sellest mõttest ta loobus. Hoolimata [[Depressioon|depressioonist]], mida ta neil aastatel põdes, jätkas ta nimekate teadlastega kohtumist [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Inglismaa|Inglismaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Austria|Austrias]], [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]]. 1863 aasta talvel tutvus Cope 32-aastase [[ameerika]] päritolu [[Paleontoloogia|paleontoloogiga]] [[:en:Othniel_Charles_Marsh|Othniel Charles Marshiga]]. Saades hiljem Cope-i suurimaks rivaaliks, olid nad esialgu üksteisele vägagi sümpaatsed. Selleks hetkeks oli Edward Drinker Cope avaldanud juba 37 teaduslikku tööd. <ref name=":0" />
1870ndaid aastaid peetakse Cope-i kuldseks ajastuks, mil avaldati hulgaliselt tema [[Dinosaurused|sauruste]] teemalisi uurimustöid. Lisaks uurimustöödele esitas ta ka esialgseid märkmeid, seda keskmiselt 25 artiklit aastas. Kiirustades ei pööranud ta aga tähelepanu pisiasjadele, mis tihti olid vasturääkivad ning viis teadustöö eksiteele. <ref>Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 2008-11-19</ref>
1875 aastal suri tema isa Alfred Cope, pärandades talle veerand miljonit [[Dollar|dollarit]]. See mõjutas paljuski teadlase edasist eluteed. Lõpuks sai ta palgata küllaldaselt abikäsi [[Kivistis|fossiilide]] otsimise ja kaardistamise tarvis. Isa surm andis talle ka viimase tõuke lõpetada oma eelnevate aastate uurimused ja need põhjalikult kirja panna. 1875 aastal avaldas ta oma elutöö ''[https://www.biodiversitylibrary.org/bibliography/61834#/summary The Vertebrata of the Cretaceous Formations of the West],'' millel oli 303 teksti- ja 54 pildilehekülge. <ref>Cope, E. D. (Edward Drinker), 1840-1897 Vaadatud 2008-11-19</ref> Järgneval aastal ostis ta [[Philadelphia|Philadelphiasse]] kaks maja, millest ühe muutis ta muuseumiks ning järjest suurenevaks varakoguks. Naabermajja asus ta ise elama.<ref>{{Netiviide|Autor=The Editors of Encyclopædia Britannica Vaadatud 2008-11-19|URL=https://www.britannica.com/biography/Edward-Drinker-Cope|Pealkiri=Edward Drinker Cope
AMERICAN PALEONTOLOGIST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
=== Hilisem elutee ===
1889 aastal sai ta avaldata oma elu teise suurteose ''Batrachians of North America'', mis analüüsis põhjalikeimalt konnade ja kahepaiksete ehitust. Samal aastal ilmus ka ulatuslik väljaanne ''The Crocodilians Lizards and Snakes of North America,'' milles teadaolevalt on üle tuhande lehekülje, <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://catalog.hathitrust.org/Record/008899155|Pealkiri=
Ulatuslikud artiklite väljaanded, välitööd ja reisimised kestsid Cope-il praktiliselt elu lõpuni. Aastal 1896 muutus ta tervis nõrgemaks ja põdes [[Tsüstiit|tsüstsiiti]]. Oma viimased nädalad veetis ta haigevoodis, sealgi andis ta loenguid. Edward Drinker Cope suri 12 aprill, 1897, olles 57 aastane. <ref>Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 2008-11-19</ref>
==Mõisted==
29. rida:
Kaasaegne evolutsiooniteooria, mis säilitab [[Lamarkism|Lamarkismi]] põhitõed, kuid on mõningate edasiarendustega:
* evolutsioon põhineb looduslikul valikul
* evolutsioon toimub organismi ja keskkonna koostööl<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.merriam-webster.com/dictionary/neo-Lamarckism|Pealkiri=https://www.merriam-webster.com/dictionary/neo-Lamarckism Vaadatud 2008-11-19|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
==== Cope-i reegel ====
Cope-i reegel on seaduspära, mille kohaselt on evolutsiooniliselt tendents liigi siseselt isendi suurenevale kasvule. Seda teooriat pole tänapäeval kinnitatud.<ref>Segadused Cope'i reegliga − kas psühholoogiline artefakt või on suurem tõepoolest parem? Oive Tinn Vaadatud 2008-11-19</ref>
==== Luusõjad ====
Luusõjad olid periood, mil kaks evolutsiooniteoreerikut Edward Drinker Cope ja palenontoloog Othniel Charles Marsh hakkasid kaardistama dinosauruste fossiile ja määrama nende liike. Nende mõlema uuringu ajendiks oli rivaal ja vimm teineteise suhtes. Võtted oma uuringumeetodite tarvis olid tihti teineteist halvustavad ja inetud. Fossiilide otsingul oli sunnitud Cope kasutama eelkõige oma enese finatsilisi vahendeid oma ekspeditsioonide tarvis. Marsh-il olid väljavaated paremad. Ta sai toetust palgata 54 töölist enam kui kümneks aastaks teda abistama.
Luusõdade kestvust loetakse 1877ndast aastast 1892ni. See periood oli mõlemale teadlasele vaimselt, füüsiliselt ja rahaliselt väga kurnav, kuid see-eest väga viljakas dinosauruste uurimise aspektist. Paleontoloogias kirjeldatakse seda kui kuldset dinosauruste ajastut.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://curiosity.com/topics/the-bone-wars-were-a-15-year-grudge-match-between-rival-dino-hunters-curiosity/|Pealkiri=
Written by Reuben Westmaas September 9, 2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Raevukas rivaalitsemine oli väga viljakas ja dokumenteeriti, kirjeldati ja avastati üle 130 liiki dinosauruseid. Luusõja "võitis" Marsh, leides 80 dinosauruseliiki. Marsh-i "võitu" kommenteeritakse, kui mitte süvitsi minevat võitu. Hilisemad allikad on leidnud, tema edu võti oli suuremates inim- ja rahalises ressurssides.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Othniel_Charles_Marsh|Pealkiri=
== Viited ==
| |||