Liigiteke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Liigiteke''' ehk '''spetsiatsioon''' on [[
[[Charles Darwin]] oli esimene, kes kirjeldas [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] mõju liigitekkes ning käsitles seda ka oma raamatus "[[Liikide tekkimine]]" (ingl "[[:en:On_the_Origin_of_Species|The Origin of Species]]"), mis ilmus 1859. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor=Sara Via|URL=http://www.pnas.org/content/106/Supplement_1/9939.full.pdf|Pealkiri=Natural selection in action during speciation|Väljaanne=PNAS|Aeg=16.06.2009|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
Geograafilist faktorit arvestades saab eristada kahte peamist tüüpi: [[allopatriline liigiteke|allopatriline]] ja [[sümpatriline liigiteke]]. Esimesel juhul on uut liiki moodustav organismirühm geograafiliselt eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus.▼
Uute liikide tekkimisel on oluline tähtsus [[Ristumisbarjäär|ristumisbarjääril]], mis võib tekkida erinevate [[Bioloogiline isolatsioon|bioloogiliste isolatsiooni<nowiki/>de]] toimel. Need isolatsioonimehhanismid jagunevad: sügoodieelne isolatsioon - [[Ökoloogia|ökoloogiline]], [[Etoloogia|etoloogiline]], mehaaniline, [[Gameet|gameetne)]] ning sügoodijärgne isolatsioon – [[Hübriid|hübriidide]] eluvõimetus ja viljatus.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Henni Kallak|pealkiri=Bioevolutsioon|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=67-69, 76}}</ref>
Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja [[loomakasvatus]]es.▼
▲
▲
== Bioloogilised isolatsioonimehhanismid ==
==== Ökoloogiline isolatsioon ====
Ökoloogiline isolatsioon on põhjustatud erinevustest sigimispaikades või sigimisaegades. Näiteks kahe kärnkonnaliigi ''[[:en:American_toad|Bufo americanus]]'' ja ''[[:en:Anaxyrus_fowleri|Anaxyrus fowleri]]'' omavaheline ristumine on takistatud nende sigimispaiga erinevuse tõttu. ''Bufo americanus'' eelistab sigimispaigana [[Ojakäär|ojakääre]], ''Anaxyrus fowleri'' aga [[Tiik|tiike]] ja mülkaid.<ref name=":1" />
[[Taimed|Taimedel]] esineb sageli [[Aastaajad|aastaajaline]] isolatsioon, kus näiteks lähedased liigivad [[Õitsemine|õitsevad]] erineval ajal ning selle tõttu on ristumine takistatud. [[Saaremaa|Saaremaal]] kasvavaid [[Must leeder|musta]] ja [[Punane leeder|punast leedrit]] on kunstlikult võimalik kergesti [[Ristimine|ristata]], aga looduslikult ei saa [[Hübriid|hübriidi]] tekkida, sest nende [[Õitsemine|õitsemise]] ajad on erinevad.<ref name=":1" />
==== Etoloogiline isolatsioon ====
Etoloogiline isolatsioon on eriti iseloomulik just [[Lahksuguline|lahksugulistele loomadele]] ning avaldub erinevates käitumistunnustes, mille abil tunneb vastassugupool oma liigikaaslase ära. Sellisteks käitumisteks on näiteks paaritumistantsud, [[Linnulaul|linnulaulud]], konna krooksumised, kutsehüüud, [[Feromoonid|feromoonide]] eritamine jne. Sellised tunnused takistavad sigimisperioodil paaritumist liigivõõra partneriga.<ref>{{Raamatuviide|autor=West-eberhard, M.J.|pealkiri="Sexual Selection, Social Competition, and Speciation", The Quarterly Review of Biology|aasta=1983|koht=|kirjastus=|lehekülg=155}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Henni Kallak|pealkiri=Bioevolutisoon|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=68}}</ref>
[[Fail:Cypripedium_calceolus_-_Kaunis_kuldking_Keila.jpg|pisi|''Cypripedium calceolus'' - Kaunis kuldking]]
==== Mehhaaniline isolatsioon ====
Mehhaaniline isolatsioon tuleneb isendite suguelundite ehituse erinevusest. Vastassugupoolte genitaalid on liigispetsiifilised ning sobituvad omavahel täpselt. Paljudel [[Putukad|putukatel]] ja ka osadel [[Limused|limusteliikidel]] on ristumine selle tõttu takistatud.<ref name=":0" />
Mehhaanilist isolatsiooni esineb ka [[Taimed|taimede]] seas. [[Õis|Õite]] kujud on erinevad ning see tagab [[Tolmlemine|tolmeldamise]] konkreetse putukaliigi poolt. Eriti on seda näha [[Käpalised|orhideedel]].<ref>{{Netiviide|Autor=Verne Grant|URL=http://www.pnas.org/content/91/1/3.full.pdf|Pealkiri=Modes and origins of mechanical and ethological isolation
in angiosperms|Väljaanne=Proceedings of the National Academy of Sciences|Aeg=1994|Kasutatud=01.11.2017}}</ref>
==== Gameetne isolatsioon ====
[[Gameet|Gameetne]] isolatsioon takistab liigivõõraste [[Gameet|sugurakkude]] ühinemist. Eriti oluline on see kehavälise [[Viljastumine|viljastumisega]] loomadel. Neil kutsub liigiomaste [[Munarakk|munarakkude]] ja [[Spermatosoid|seemnerakkude]] kohtumise esile liigispetsiifilised ained, [[atraktandid]].<ref name=":0" />
Kehasisese viljastamisega loomadel hukkuvad seemnerakud liigivõõra emasisendi suguteedes, kus on selleks vajalikud mehhanismid (nt happeline keskkond, erinevad barjäärid).<ref name=":0" />
Taimede puhul ei lähe liigivõõrad tolmuterad idanema või nad hävivad juba emakakaelas ega jõua munaraku viljastamiseni.<ref name=":0" />
==== Hübriidide eluvõimetus ====
[[Fail:09.Moriles_Mula.JPG|pisi|Muul]]
[[Hübriid|Hübriidide]] eluvõimetus on põhjustatud vanemate [[Geen|geenide]] sobimatusest, mille tulemusena järglane sureb mingil eluetapil. Kõige kriitilisem aeg on [[Ontogenees|ontogeneesi]] varastel etappidel: [[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]] ning sugunäärmete diferentseerumine. Võib juhtuda, et lõigustumine toimub normaalselt, aga gastrulatsioonis läheb midagi valesti ning [[sügoot]] ei arene normaalselt välja. Mõnikord võib olla ka, et gastrulatsioon toimub korralikult ja katkestused ilmnevad hoopis sügoodi hilisemas arengus.<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Moore, J.A|pealkiri=Patterns of evolution in the genus Rana. En: Genetics, Paleontology and Evolution|aasta=1949|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=315-355}}</ref>
Isegi kui sügoodi arengus läheb kõik hästi, on suure tõenäosusega sündinud hübriid steriilne või viljatu. See on samuti tingitud vanemate geenidest: vanematelt saadud erinevast [[Kromosoom|kromosoomide]] arvust ja [[Rakutuum|rakutuuma]] ja [[tsütoplasma]] omavahelisest interaktisoonist.<ref name=":2" />
[[Muul (loom)|Muulad]] ja [[Hobueesel|hobueeslid]] on [[Hübriid|hübriidid]], kes on tekkinud [[Hobune|hobuse]] ja [[Eesel|eesli]] ristumisel. Enamus neist on [[Steriilne|steriilsed]]. See on seetõttu, et nende vanematel on erinev arv kromosoome: [[Hobune|hobusel]] (''Equus caballus)'' on 64 kromosoomi, [[Eesel|eeslil]] (''Equus asinus)'' 62 kromosoomi. Järglasel, muulal või hobueeslil, on aga 63 kromosoomi. Need ei saa moodustada paare, mis tähendab, et [[Meioos|meioosis]] toimub ebavõrdne jagunemine. See tingib nende steriilsuse.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Stebbins, G.L|pealkiri="The inviability, weakness, and sterility of interspecific hybrids"|aasta=1958|koht=|kirjastus=Academic Press|lehekülg=147-215}}</ref>
== Geograafilised mudelid ==
==== '''Allopatriline''' ====
[[Fail:Speciation_modes.svg|pisi|307x307px|Allopatrilise, peripatrilise, parapatrilise ja sümpatrilise liigitekke võrdlus.]]Allopatrilisel liigitekkel jaguneb [[populatsioon]] kaheks geograafiliselt eraldatud populatsiooniks (näiteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste tõttu nagu näiteks mägede, ookeanite tekkimine). Eraldunud populatsioonid läbivad [[Genotüüp|genotüüpilised]] või [[Fenotüüp|fenotüüpilised]] muutused:
a) alluvad erinevalt [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] survele
b) läbivad erinevalt [[Geenitriiv|geenitriivi]]
c) esile tulevad erinevad [[Mutatsioon|mutatsioonid]]
Kui nende kahe populatsiooni isendid uuesti kohtuvad, ei ole nad enam võimelised omavahel järglasi saama ega geneetilist materjali vahetama, on tekkinud ristumisbarjäär.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Jerry A. Coyne; H. Allen Orr|pealkiri=Speciation|aasta=2004|koht=|kirjastus=Sinauer Associates|lehekülg=83-124}}</ref>
'''Peripatriline'''
Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm. Uued [[Liik (bioloogia)|liigid]] tekivad populatsiooni perifeersetel aladel, isoleeritud kohtades. Tekivad väikesed [[Populatsioon|populatsioonid]], mis isolatsiooni tõttu ei ole enam võimelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga.<ref name=":3" /> Kui väike populatsioon on peapopulatsioonist eraldunud, saab [[looduslik valik]] toimuda seal peapopulatsioonist sõltumatult. Geograafilise isolatisooni tulemusena ja piisava pika aja möödudes võib eraldumise kõrvalproduktiks olla uue liigi teke.<ref>{{Raamatuviide|autor=Michael Turelli; Nicholas H. Barton; Jerry A. Coyne|pealkiri=Theory and speciation: Trends in Ecology & Evolution|aasta=2001|koht=|kirjastus=|lehekülg=330-343}}</ref> Peripatrilise liigitekkega on seotud ka [[rajajaefekt]] ning [[pudelikaela efekt]]. [[Geenitriiv|Geenitriivil]] on peripatilisel liigitekkel oluline roll.<ref>{{Netiviide|Autor=Alan R. Templeton|URL=http://www.genetics.org/content/genetics/94/4/1011.full.pdf|Pealkiri=The theory of speciation via the founder princible|Väljaanne=|Aeg=1979|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
==== '''Parapatriline''' ====
Parapatrilisel liigitekkel on ainult osaline [[Populatsioon|populatsioonide]] eraldumine. [[Indiviid|Indiviidide]] teed kummastki populatsioonist võivad vahepeal ristuda, aga suurenenud [[Heterosügootsus|heterosügootide]] fitness suurendab selliseid [[Käitumine|käitumisi]] ning mehhanisme, mis takistavad nende paaritumist. Isegi kui nende populatsioonide vahel toimub [[geenivool]], siis suurenenud diferentsaalne valik viib lõpuks ikkagi välja uue liigi tekkeni.<ref name=":3" />
===='''Sümpatriline''' ====
Sümpatriline liigiteke on ühe või enama järglaspopulatsioonide tekkimine ühest vanempopulatsioonist ühise [[levila]] piirides ruumilise isolatsioonita.<ref name=":1" />
Sümpatriline liigiteke on laialt levinud taimede seas. Taimedel on levinud iseviljastumine, areng viljastamata munarakust ning [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivne paljunemine]]. Need sigimisviisid piiravad geneetilise materjali rekombineerumist, mille tulemusena tekivad iseseisva [[Genofond|geenifondiga]] rühmad liigi sees ka ilma ruumilise isolatsioonita. Sellistest rühmadest võivad lõpuks välja areneda uued liigid.<ref name=":1" />
==Vaata ka==
10. rida ⟶ 70. rida:
*[[autohtoonne liik]]
== Viited ==
{{Evolutsioon}}▼
[[Kategooria:Evolutsioonibioloogia]]
▲<references />{{Evolutsioon}}
|