Keemistemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi 11._Температурата_и_вриењето_на_течност.ogg pildiga [[Pilt:11._Т... |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Vapor Pressure Chart.png|
[[File:11. Температурата и вриењето на течност.ogv|
'''Keemistemperatuur''' ehk '''keemispunkt''' ehk '''keemistäpp''' on [[temperatuur]], mille juures [[vedelik]]u [[aururõhk]] saab võrdseks välisrõhuga ([[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhul]]), see tähendab aine hakkab [[keemine|keema]]. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb [[rõhk|rõhu]] suurenedes ([[Clapeyroni-Clausiuse võrrand]]). Keemistemperatuur (normaalrõhul) on aine põhilisi füüsikalisi karakteristikuid, mis on abiks aine identifitseerimisel ja võimaldab hinnata aine puhtust.
Keemise kestmiseks on vaja soojuse ([[energia]]) pidevat juurdevoolu. Energiat, mis on vajalik kindla koguse aine [[gaas]]ifaasi viimiseks, nimetatakse [[aurustumissoojus]]eks, mõõdetuna keemistemperatuuril nimetatakse seda ka keemissoojuseks.
Tabel. Ainete keemistemperatuurid ([[Celsiuse skaala|ºC]]) ja keemissoojused ([[SI-süsteemi ühikud|kJ/kg]]) normaalrõhul:
{|class=wikitable
!Aine!!keemistäpp °C!!keemissoojus kJ/kg
|-
|[[Vesinik]]
| -252,8
|454
|-
|[[Lämmastik]]
| -195,8
|198
|-
|[[Hapnik]]
| -183,0
|213
|-
|[[Freoon-12]]
| -24,9
|162
|-
|[[Metanool]]
|64,5
|1,100
|-
|[[Etanool]]
|78,3
|840
|-
|[[Benseen]]
|80,1
|395
|-
|[[Vesi]]
|100,1
|2256
|-
|[[Tolueen]]
|110,6
|364
|-
|[[Elavhõbe]]
|356,6
|285
|-
|[[Väävel]]
|444,6
|290
|-
|[[Alumiinium]]
|2450
|10900
|}
Keemistemperatuur sõltub rõhust: [[vaakum]]is toimub keemistemperatuuri alanemine, kõrgendatud rõhul see tõuseb. Aine keemistemperatuuri leidmiseks mingil etteantud rõhul kasutatakse käsiraamatutes või muudes andmebaasides olevaid keemistemperatuuri (T) ja rõhu (p) vahelisi sõltuvusi teljestikus log p – T. Et neid graafikuid kasutada, peab olema teada keemistemperatuur mingi kindla rõhu juures (näit. 760 mmHg) ja siis liigutakse graafikul sellele punktile kõige lähemal olevate kõveratega samas suunas.
[[Lahus]]te
==Vaata ka==
| |||