Punased Brigaadid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
|||
1. rida:
'''Punased Brigaadid''' ([[Itaalia keel|itaalia]] ''Brigate Rosse'', BR) oli
Punased Brigaadid tegutsesid Ladina-Ameerika geriljaliikumiste, näiteks [[Uruguay]] Tupamaro geriljad, millest kirjastaja Giangiacomo Feltrinelli (
Organisatsiooni asutasid augustis 1970 Renato Curcio ja Margherita "Mara" Cagol, kes kohtusid 1960ndatel aastatel Trento ülikoolis ja hiljem abiellusid, koos Alberto Franceschiniga, eesmärgiga korraldada Itaalias relva jõul kommunistlik revolutsioon ning sundida Itaalia lahkuma [[NATO
Curcio juhitud Trento grupi juured olid ülikooli sotsioloogiaosakonnas, kuid Franceschini juhitud [[Reggio Emilia provints|Reggio Emilia]] grupi liikmed olid peamiselt endised kommunistliku noorteliikumise FGCI liikmed, kes olid ekstreemsete vaadete tõttu parteist välja heidetud. Alguses tegutsesid Brigaadid peamiselt Reggio Emilias ning [[Milano]] ja [[Torino]] suurtes tehastes (Sit Siemens, Pirelli, Magneti Marelli, FIAT).
9. rida:
Septembris 1974 vahistati Curcio ja Franceschini ja mõisteti 18 aastaks vangi, kuid 18. veebruaril 1975 ründas Cagol koos relvastatud jõuguga vanglat ning Curcio vabastati.
Grupp laienes ka [[Rooma]], [[Genova
4. juunil 1975 rööviti Cagoli juhtimisel [[Asti]] lähedal kohalik tööstur Vallarino Gancia, kes oli parasjagu teel oma villasse Canellis. Ta viidi Acqui Terme lähedale Cascina Spiotta tallu, mille Cagol oli hiljuti ostnud. Kuid juba järgmisel päeval leiti nad Itaalia sõjaväepolitsei
Peale Curcio vahistamist korraldati Punased Brigaadid ümber, nüüd olid liikmed palju nooremad ja sõjakamad.
16. märtsil 1978 sooritasid Brigaadid Mario Moretti juhtimisel oma kurikuulsaima terroriakti
1979. aastal tapeti kommunistliku partei liige, ametiühingute organisaator Guido Rossa. Populaarse ametiühingujuhi tapmise tõttu kaotasid Brigaadid praktiliselt terve oma sihtgrupi
1980. aastal vahistas Itaalia politsei ligi 12 000 Brigaadide liiget, üle 600 liikme lahkus Itaaliast. Paljud vahistatud otsustasid ametivõimudega koostööd teha
1980ndatel aastatel hakkas Brigaadide tegevus hääbuma. 17. detsembril 1981 rööviti [[Verona
Paljud Brigaadide liikmed põgenesid Prantsusmaale, kus 1985. aastal oli president [[François Mitterrand]] lubanud amnestiat Brigaadide liikmetele, keda ei olnud vahistatud vägivaldsete kuritegude eest ning olid kriminaalse minevikuga lõpparve teinud.
Brigaadide peamised toetajad välismaal olid [[Tšehhoslovakkia]] kommunistlik luureteenistus StB ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]. Hästi korraldatud salakaubateede kaudu vedasid heroiinikaubitsejad Lähis-Idast Itaaliasse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja
Tänapäeval keelduvad paljud Itaalia poliitikud Brigaadidele amnestiat andmast.
== Viited ==
{{viited
<ref name="FfPZm">{{Netiviide|Autor=Loretta Napoleoni|URL=https://www.ted.com/talks/loretta_napoleoni_the_intricate_economics_of_terrorism|Pealkiri=Loretta Napoleoni: The intricate economics of terrorism|Väljaanne=[[TED]]|Aeg=Juuli 2009|Kasutatud=13. detsember 2017}}</ref>
}}
|