Svante Arrhenius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
[[Fail:Arrhenius2.jpg|alt=Svante August Arrhenius umbes 1910. aastal (pilt).|276x276px|Arrhenius umbes 1910. aastal|pisi]]
'''Svante Arrhenius,''' täisnimega '''Svante August Arrhenius''' (19. veebruar 1859, [[Vik]], [[Rootsi]] – 2. oktoober 1927, [[Stockholm]]), oli Rootsi [[füüsik]] ja keemik, kes formuleeris [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria|elektrolüütilise dissotsatsiooni teooria]],<ref name=":5"
== Elulugu ==
==== Koolid ====
Arrhenius käis [[Uppsala]] kuulsas katedraalikoolis ja pärast seda [[Uppsala Ülikool|Uppsala ülikoolis]], kus ta õppis [[Matemaatika|matemaatikat]], [[Keemia|keemiat]] ja [[Füüsika|füüsikat]]. Sealt sai ta 1878. aastal bakalaureusekraadi. Edasiseks teadussuunaks valis ta füüsika, kuid ei olnud sealse instruktoriga rahul, kuna too soovis tegeleda vaid spektroskoopiaga, mispärast läks Arrhenius Stockholmis asuvasse Rootsi Teadusteakadeemiasse füüsik Erik Edlundi alla õppima. Seal koostas ta ka oma esimese iseseisva teadustöö, millest lõpuks sai tema doktoriväitekiri, mida ta läks Uppsala ülikooli kaitsma. 1884. aastal doktorikraad talle ka anti, aga töö sai väga madala hinnangu.<ref name=":2"
==== Riias ja reisil ====
Arrhenius saatis oma töö tutvumiseks nii mitmelegi teadlasele, näiteks [[Rudolf Clausius|Rudolf Clausiusele]], [[Rothal Meyer|Rothal Meyerile]] ja [[Jacobus Henricus van't Hoff|Jacobus Henricus van't Hoffile]], kellest enamus olid sellest palju rohkem vaimustuses kui inimesed Uppsala ülikoolis. Üks teisi oma aja tuntud teadlasi, keda samuti peetakse üheks füüsikalise keemia rajajateks<ref
==== Isiklikku ====
22. rida:
== Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria ==
Arrheniuse teadustöö fookuses olid elektrolüüdid ja nende elektrijuhtivus. Tema algne eesmärk oli määrata lahustunud mittelenduvate ühendite molekulaarmassi elektrijuhtivuse mõõtmise teel. 1884. aastal kaitses ta oma 150-leheküljelise doktoriväitekirja elektrolüütide juhtivusest, mida aga hinnati madalalt, kuna sealsed ideed olid liiga uuenduslikud, tolle aja arusaamade kohaselt lausa uskumatud. Seetõttu ei saanud ta ka dotsendiks, mille üle Arrhenius oli väga pettunud ning ta tundis, et ta akadeemilisel karjääril pole tulevikku.<ref name=":4" /> Siiski oli aga seesama töö alguspunktiks tema hilisemale Nobeli preemia võitmisele.<ref name=":4"
Ta väitis, et dissotseerunud hüdraatidel (Arrheniuse kasutatava definitsiooni järgi vesinikku sisaldavad happed ja alused) on "aktiivsed" (elektrolüütsed) ja "mitteaktiivsed" (mitteelektrolüütsed) osad ning selle lahuse juurde käib ka vesi. Need komponendid on omavahel keemilises tasakaalus ning elektrolüüdi lahjendamisel aktiivsete osakeste osakaal suureneb ja mitteaktiivsete oma väheneb. Seda teooriat laiendas ta ka sooladele ning defineeris nii ka aktiivsuskoefitsiendi, mis väga lihtsalt seletades näitab dissotsatsiooni ulatust lahuses.<ref name=":3" />
== Kasvuhooneefekt ==
Arrhenius oli esimene, kes kvantifitseeris seose atmosfääris leiduva CO<sub>2</sub> ning maapinna temperatuuri vahel.<ref name=":1" /> Ta algne eesmärk oli selgitada temperatuurikõikumisi jääaegade ja jäävaheaegade vahelisel perioodil, kuid varsti arendas teemat edasi näitamaks teoreetiliselt kuidas võiks süsihappegaasi, millest suurem osa on pärit tööstusest, kontsentratsiooni tõus atmosfääris mõjutada aja jooksul planeedi kliimat. Ta arvutas välja, et kahekordne CO<sub>2</sub> kontsentratsiooni tõus tõstaks Maa temperatuuri 5-6 °C võrra.<ref
== Arrhenius muudes teadustes ==
Hilisemas elus, kui tema teooriad füüsikas ja keemias olid juba laialdaselt omaks võetud, tegeles ta veel ka [[füsioloogia]], [[geograafia]] ja [[Astronoomia|astronoomiaga]]. 1907. aastal avaldas ta teksti "Immunokeemia", mille teemaks oli mürkide ja vastumürkide uurimine füüsikalise keemia meetoditel.<ref name=":0" /> Üks tema tuntumaid töid väljaspool ta põhivaldkondi on "Worlds In The Making: The Evolution Of The Universe", mis käsitleb [[Panspermia|panspermiat]] ehk hüpoteetilist elu levimist taevakehalt taevakehale näiteks [[Komeet|komeetide]] vahendusel.<ref name=":2" /><ref
== Viited ==
{{viited
<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=The Nobel Foundation|URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1903/arrhenius-bio.html|Pealkiri=Svante Arrhenius - Biographical|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Anne Marie Helmenstine, Ph.D.|URL=https://www.thoughtco.com/svante-arrhenius-4137940|Pealkiri=Svante Arrhenius - Father of Physical Chemistry|Väljaanne=|Aeg=1 mai 2017|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name=":6">{{Netiviide|Autor=Famous scientists|URL=https://www.famousscientists.org/svante-arrhenius/|Pealkiri=Svante Arrhenius, famousscientists.org|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Baum, Sr., Rudy M. (2016).|URL=https://www.chemheritage.org/distillations/magazine/future-calculations|Pealkiri=Future Calculations: The first climate change believer.|Väljaanne=Distillations. 2 (2): 38–39.|Aeg=|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Elisabeth Crawford|URL=https://www.britannica.com/biography/Svante-Arrhenius|Pealkiri=Svante Arrhenius|Väljaanne=Encyclopedia Britannica|Aeg=|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Charles Scribner's Sons|URL=http://www.encyclopedia.com/people/science-and-technology/chemistry-biographies/svante-august-arrhenius|Pealkiri=Arrhenius, Svante August|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30 september 2017}}</ref>
<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Mats Jonsson|URL=https://www.kth.se/en/che/archive/arkiv/svante-arrhenius-1.77419|Pealkiri=Svante Arrhenius -Controversial Nobel laureate, educator, cross-discipline scientist, climate scientist and entrepreneur|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name="bPTtd">{{Netiviide|Autor=The Nobel Foundation|URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1903/index.html|Pealkiri=The Nobel Prize in Chemistry 1903|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name="cjGPd">{{Netiviide|Autor=Jim Clark|URL=http://www.chemguide.co.uk/physical/basicrates/arrhenius.html|Pealkiri=Rate constants and the Arrhenius equation|Väljaanne=|Aeg=2002|Kasutatud=30 september 2017}}</ref>
<ref name="RLhDF">{{Netiviide|Autor=John Tyndall|URL=https://archive.org/details/heatconsideredas00tynduoft|Pealkiri=Heat considered as a Mode of Motion|Väljaanne=|Aeg=1873|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="rxx7r">{{Netiviide|Autor=|URL=https://library.ucsd.edu/dc/object/bb2287985h/_2.pdf|Pealkiri=Moon craters named for UCSD kin by NASA|Väljaanne=|Aeg=1970|Kasutatud=27 september 2017}}</ref>
<ref name="hFlA5">{{Netiviide|Autor=The Nobel Foundation|URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1909/ostwald-bio.html|Pealkiri=Wilhelm Ostwald - Biographical|Väljaanne=Nobel Media AB 2014|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="GXd9J">{{Netiviide|Autor=Henning Rodhe, Robert Charlson, Elisabeth Crawford|URL=https://www.jstor.org/stable/4314542?seq=1#page_scan_tab_contents|Pealkiri=Svante Arrhenius and the Greenhouse Effect|Väljaanne=Vol. 26, No. 1, Arrhenius and the Greenhouse Gases (Feb., 1997), pp. 2-5|Aeg=1 veebruar 1997|Kasutatud=30 september 2017}}</ref>
<ref name="IkWa3">{{Netiviide|Autor=Stocker, T.F., D. Qin, G.-K. Plattner, M. Tignor, S.K. Allen, J. Boschung, A. Nauels, Y. Xia, V. Bex, P.M. Midgley|URL=https://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar5/wg1/WG1AR5_SPM_FINAL.pdf|Pealkiri=Climate Change 2013 – The Physical Science Basis, by the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC)|Väljaanne=|Aeg=2013|Kasutatud=30 september 2017}}</ref>
<ref name="3qhcv">{{Netiviide|Autor=Svante Arrhenius|URL=https://archive.org/details/worldsinmakingev00arrhrich|Pealkiri=Worlds in the making; the evolution of the universe|Väljaanne=|Aeg=1908|Kasutatud=}}</ref>
}}
|