Alfred Binet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P võõrnimede käänamine
P mentor
9. rida:
Binet õppis [[Pariis]]is juurat ning omandas kraadi 1878. aastal. Ta õppis ka loodusteadusi [[Sorbonne]]’is. Tema esimene töökoht oli uurijana neuroloogiakliinikus, Salpêtrière haiglas, aastatel 1883–1889. Pärast juurakraadi omandamist aastal 1878 asus Binet õppima loodusteadusi Sorbonne’is. Kuna ta ei olnud huvitatud formaalsest haridusest, hakkas ta end ise harima, lugedes psühholoogiaalaseid tekste Pariisi rahvusraamatukogus. Peagi hakkasid teda huvitama John Stuart Milli ideed; Mill uskus, et intelligentsuse operatsioonid on seletatavad assotsiatsiooni seaduste abil. Ehkki Binet mõistis hiljem Milli teooria puudujääke, jäid tema ideed Binet tööd mõjutama.
 
1883. aastal tutvus Binet [[Charles Fere]]’ga, kes tutvustas talle La Salpêtrière haigla juhatajat [[Jean-Martin Charcot]]’d. Charcot’st sai Binet’ [[mentor]] ja seejärel asus Binet tööle neuroloogialaboris. Binet’ ametiajal eksperimenteeris Charcot [[hüpnotism]]iga. Binet oli tugevalt mõjutatud selle auväärt mehe tegevusest ja avaldas neli artiklit tema tööst sel alal. Paraku ei pidanud Charcot’ järeldused vastu erialasele kriitikale ja Binet pidi avalikult tunnistama, et ta oli eksinud, toetades oma õpetajat. Sellegipoolest oli Binet oma nime rahvusvaheliselt selles valdkonnas kinnitanud.
 
Pärast hüpnoosiga seotuse tõttu professionaalse heakskiidu saamise ebaõnnestumist pöördus Binet uurima inimese arengut. Selleks andis tõuke Binet’ kahe tütre, Marguerite'i ja Armande'i, sünd. Binet nimetas tütar Armande’i subjektivistiks ja Marguerite'i objektivistiks ning võttis kasutusele mõisted "introspektsioon" ja "eksterospektsioon". 21-aastase perioodi jooksul avaldas Binet rohkem kui 200 raamatut, artiklit ja ülevaadet eksperimentaal-, arengu-, hariduse-, sotsiaal- ja eristava psühholoogia valdkonnas (Siegler, 1992). Bergini ja Cizeki (2001) arvates võis Binet' töö mõjutada [[Jean Piaget]]’d, kes hiljem töötas Binet’ töökaaslase Théodore Simoniga 1920. aastal. Binet uurimistöö tütardega aitas tal välja töötada intelligentsuse ideed, eriti tähelepanu ulatuse ja mõjutatavuse olulisuse osas intellektuaalses arengus.