James Cameron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
29. rida:
| auhinnad =
}}
'''James Francis Cameron''' <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://astro.cornell.edu/~randerson/TheCaseForSpace.pdf|Pealkiri=Space Foundation. (n.d.). America's vision: The case for space exploration, p. 42. Retrieved December 12, 2009.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (sündinud [[16. august]]il [[1954]]) on [[Kanada]] [[filmirežissöör]], leiutaja, insener, filantroop ja süvamere-uurija <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.foxnews.com/tech/2009/12/11/innovative-new-d-tech-james-camerons-avatar.html|Pealkiri=Thompson A (2009). "The innovative new 3D tech behind James Cameron's Avatar". Fox News. Retrieved December 25, 2009.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
Tema loodud on
▲Tema loodud on muu hulgas filmid "[[Terminaator (film)|Terminaator]]" (1984), "[[Tulnukad (film)|Tulnukad]]" (1986), "[[Titanic (film)|Titanic]]" (1997) ja "[[Avatar]]" (2009).
26. märtsil 2012. aastal jõudis Cameron Deepsea Challenger veesõidukiga [[Mariaani süvik|Mariaani süviku]] põhja ehk ookeani sügavaimasse ossa. Ta on esimene inimene, kes tegi seda üksinda laskumisel ja üks vaid kolmest inimesest, kes seda üldse kunagi teinud on.
61. rida ⟶ 60. rida:
==Olulisemad filmid==
===
Pärast
Produktsioonifirmad, kellega ta ühendust võttis, olid küll projektist huvitatud, aga ei olnud nõus laskma kogenematul filmilavastajal sellega tegeleda. Lõpuks leidis Cameron firma nimega Hemdale Pictures, mis lubas tal oma filmi lavastada. Pacific Western Productionsi asutaja Gale Anne Hurd, kes oli varasemalt Cameroniga koos Roger Cormani firmas töötanud, ostis temalt „Terminaatori” stsenaariumi ära ühe dollari eest, tingimusel, et filmi lavastab Cameron. Hurd palgati produtsendiks ja Cameron sai oma esimese lavastajakogemuse. Filmi turustas Orion Pictures. Hurd ja Cameron olid üksteisega abielus aastatel 1985-1989.
„Terminaatori” nimitegelasena kujutas Cameron ette meest, kes ei oleks eriti musklis ja suudaks rahva sekka sulanduda. Kaaluti näitlejat Lance Henrikseni, ent kui Cameron kohtus Austria kulturist [[Arnold
„Terminaatorist” sai kassahitt, mis ületas Orion Picturesi ootusi. Firma oli pakkunud, et filmi võetakse kui tavalist ulmekat, mis peaks kinodes vastu vaid nädala. Tegu oli madalaeelarvelise filmiga, mille tegemine maksis 6,5 miljonit dollarit. Kulude vähendamiseks lindistati helirajad näiteks stereo asemel monoformaadis (üherealisena). „Terminaatori” ülemaailmset tulu hinnatakse 78 miljonile dollarile.
=== „Tulnukad” (1986) ===
Järgmisena alustas Cameron
Cameroni sõnul oli „Tulnukate” filmimeeskond tema vastu vaenulik, pidades teda Ridley Scotti nigelaks aseaineks. Ta soovis neile „Terminaatorit” näidata, aga suurem osa meeskonnast keeldus seda vaatamast ja jäi tema lavastamise suhtes skeptiliseks läbi terve produktsiooniaja. Sellest ja teistest kaadritagustest probleemidest (teiste seas tüli mittekoostööalti kaameramehega ja ühe peaosatäitja väljavahetamine) hoolimata sai „Tulnukatest” edukas kassahitt. Sellele omistati teiste seas parima naispeaosa (Weaverile) ja parima kunstnikutöö [[Oscar (auhind)|Oscari]] nominatsioonid ning film võitis parimate heli- ja eriefektide Oscari auhinnad. Lisaks sellele pääses „Tulnukad” koos peaosatäitja Sigourney Weaveriga ajakirja [[Time]] kaanele, kuna filmil oli tugev feministlik toon tänu mitmele võitlusstseenile, mida viisid läbi naistegelased.
=== „Terminaator 2: kohtupäev” (1991) ===
"Terminaatori” edu järgselt kerkisid jutud järjest, et jätkata Sarah Connori lugu tema võitlusest tulevikumasinate vastu.
Kuigi Cameron oli peamise idee juba välja käinud ja Schwarzeneggergi oli huvitatud selle loo jätkamisest, tekkisid probleemid sellega, et kellel on filmile õigused ja ka järjeks vajalike eriefektide logistikaga. Hilistel 80ndatel õnnestus Mario Kassaril (Carolco Pictures) õigused järjele endale saada, mis lubas Cameronil
Linda Hamilton naases kuulsa Sarah Connori rolli täitma. Ka Schwarzenegger esines uuesti Terminaatorina, ent seekord kaitsja, mitte ründajana. Uueks pahategelaseks, kelleks on uuem Terminaatori mudel T-1000, palkas Cameron näitleja Robert Patricku, kes oli välimuselt teravaks kontrastiks Schwarzeneggerile. Cameroni selgituse kohaselt tahtis ta sellesse rolli kedagi, kes oleks äärmiselt kiire ja nõtke, võrreldes filmi roboteid tanki ja Porschega.
87. rida:
„Terminaator 2” (või ka lühendatult „T2”) purustas mitmed kinokassade rekordid, teenides Ameerikas ja Kanadas üle 200 miljoni ja ülemaailmselt üle 300 miljoni dollari, saavutades selle aasta enim teeninud filmi tiitli. See võitis neli Oscarit: parima grimmi, parima helitöö, parimate heli- ja parimate visuaalsete efektide eest.
James Cameron rääkis küll 90ndate jooksul mitmeid kordi kolmandast „Terminaatori” filmist, ent ei tulnud kordagi välja ühegi lõpetatud ideega. Pärast Carolco pankrotti minekut läksid frantsiisi õigused Kassari ja Vajna kätte.
=== „Titanic” (1997) ===
Cameronile pakkus huvi [[Titanic|RMS Titanicu]] 1912 aastal uppumine ja ta otsustas oma järgmise stsenaariumi selle põhjal kirjutada. Filmi tegevus keerles kahe erinevast sotsiaalsest klassist pärit noore armastaja ümber, kes kohtuvad kuulsa laeva pardal. Enne produktsiooni algust sukeldus Cameron korduvalt Atlandi ookeani põhja ja filmis ehtsat Titanicu vrakki, mille ta seejärel lisas ka filmi lõppversiooni. Suur osa filmi dialoogidest said nendel sukeldumistel kirja pandud.
Cameroni eelarve selle filmi tegemiseks ulatus 200 miljoni dollarini, tehes
„Titanic” esilinastus kinodes 19. detsembril 1997 a. Esimesel nädalavahetusel teenis see 23,8% vähem (28,6 miljonit dollarit), kui teisel (35,4 miljonit dollarit). See hoidis kõige vaadatuma filmi tiitlit mitu kuud, tuues lõpuks sisse 600,8 miljonit dollarit Ameerika ja Kanada publikult ning rohkem kui 1,84 miljardit dollarit ülemaailmselt. „Titanicust” sai kõigi aegade kõige tulusam film ja samuti oli tegu esimese filmiga, mis ületas ülemaailmselt 1 miljardi piiri kassatuludes. See oli enim teeninud film aastast 1998 aastani 2010, ent siis möödus sellest
Laeva uppumisel ja hävimisel kasutatud eriefekte peeti enneolematuteks. Hoolimata varasemast kriitikast filmi produktsiooni suunas, teenis see 14 Oscari nominatsiooni ja võitis neist 11, mis tegi „Titanicust” ka kõige rohkem Oscareid võitnud filmi (viigiseisus „Ben-Huri” ja hiljem „Sõrmuste Isanda” kolmanda osaga). Parima lavastaja Oscarit vastu võttes hõiskas Cameron:”Ma olen maailma kuningas!” - täpselt nagu tema filmi peategelane seda tegi „Titanicu” alguses. Parima filmi Oscari saamise järel palus ta teha leinaminuti tuhande viiesaja mehe, naise ja lapse auks, kes Titanicul hukkusid.
Cameron teatas 2010. aasta märtsis, et „Titanic” lastakse uuesti välja [[3D]] formaadis 2012. aasta aprillis, et mälestada laeva uppumise sajandat aastapäeva. Taaslinastuste järel jõudis „Titanicu” kodumaine tulu 658,6 miljoni dollarini ja ülemaailmne tulu 2,18 miljardi dollarini, tehes sellest teise filmi maailmas, mis on ületanud 2 miljardi dollarilise kassatulu piiri (esimene oli „Avatar”).
=== Avatar (2009) ===
123. rida:
Kuigi ka kaks viimast järge on välja reklaamitud ja heaks kiidetud, ütles Cameron 26. novembril 2017. aastal ühes intervjuus, et kui „Avatari” teine ja kolmas osa ei teeni piisavalt palju raha, jäävad neljas ja viies tegemata.
=== Teised tulevased projektid ===
Cameroni firma, Lightstorm Entertainment, ostis 2012. aasta oktoobris õigused Taylor Stevensi romaanile [["The Informationist"]], millele palgatakse eraldi stsenarist, samal ajal kui Cameron tegeleb "Avatari" järgedega.
Teine projekt, mille Cameron on välja käinud, on film Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest, mida vaadeldakse läbi Tsumotu Yamaguchi kogemuse, kes on üle elanud mõlemad rünnakud. Cameron kohtus Yamaguchiga vaid mõned päevad enne tema surma aastal 2010.
134. rida:
Aastal 1998 asutasid James ja John David Cameron digitaalmeedia firma earthship.tv, millest sai hiljem Earthship Productions. Firma produtseeris otseülekannetena tehtud dokumentaalfilme Atlandi ja Vaikse ookeani põhjadest. John Cameroni projektide hulka Earthship Productionsi all kuuluvad näiteks „Ekspeditsioon: Bismarck” (2002) ja „Titanic: Sügaviku vaimud” (2003).
Cameron kiidab tugevalt stereoskoopilisi digitaalseid 3D filme. Oma 2003. aasta intervjuus „Sügaviku vaimude” [[IMAX]] 2D dokumentaalfilmi teemadel mainis ta, et hakkab edaspidi kõike vaid 3D formaadis filmima.
Cameron kaasasutas Digital Domaini – eriefektide produtseerimise ja –tehnoloogia firma.
Lisaks on tal plaanis luua 3D projekt esimese
26. veebruaril 2007. aastal teatas Cameron, et tema ja lavastaja Simcha Jacobovici on dokumenteerinud Talpioti hauakambri avamise, mida peetakse Jeesuse hauaks. Iisraeli ehitustööliste poolt 1980. aastal leitud hauakambris olevad nimed kattuvat Jeesuse ja tema lähedaste isikute nimedega. Dokumentaalfilmi „Jeesuse kadunud haud” näitas Discovery Channel 4. märtsil 2007. a.
[[National Geographic (ajakiri)|National Geographicu]] resident-avastajana uuris Cameron aastal 2012 koos kaheksa eksperdiga taaskord Titanicu uppumist. Uuringud kaasati teledokumentaali „Titanic: Lõppsõna James Cameroniga” ja see esilinastus National Geographicu kanalil 8. aprillil 2012. Analüüsi lõpptulemusena nõustuti muutma 1995. aasta nägemust kuulsa laeva uppumisest.
== Isiklik elu ==
149. rida:
Cameron jagab oma aega kahe kodu vahel, millest üks on Californias ja teine Uus-Meremaal - riigis, millesse ta armus, kui "Avatari" filmis. 2016. aastal lõi Cameron koostöös turundusagentuur Tourism New Zealandiga mitmeid videosi, mis väljendasid tema armastust riigi vastu.
Cameron on [[NASA]] nõuandekogu liige ja töötab selle nimel, et lisada kaamerad tulevasse mehitatud Marsi missiooni. Cameron on andnud ka kõnesid ja kogunud raha Mars Society jaoks, mille näol on tegu Marsi koloniseerimise poole püüdleva mittetulundusühinguga.
Cameronist sai süvavee uurimise ekspert läbi oma eeluuringute ja filmimiste filmide '''„'''Sügavik'''“''' (1989) ja '''„'''Titanic'''“''' (1997) jaoks. 2010. aasta juunis kohtus Cameron Washingtonis Ameerika Keskkonnakaitseagentuuriga, et arutada 2010. aastal juhtunud Deepwater Horizon (BP) naftareostuse võimalikke lahendusi.
| |||