Higistamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[File:Amanda Françozo At The Runner Sports Fragment.jpg|pisi|Higipiisad nahal]]
'''Higistamine''' on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub. [[Higinäärmed]] on kõigil imetajatel. Higi hulk sõltub füüsilisest või vaimsest tegevusest, ümbritsevast temperatuurist ning riietest, mida me kanname.
Toatemperatuuril ja tavaolukorras, kui inimese kehale ei ole suunatud pingeid ega tegevusi, eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ning kestva füüsilise tegevuse korral suureneda
== Higi ==
Higis on
== Kuidas kontrollida higistamist ==
12. rida:
== Higistamine spordis ==
Higistamine treeningul on normaalne ega sõltu meie tahtest. Populaarsemateks spordialadeks on erinevad poksiliigid, pallimängud ning samuti erinevad aeroobsed treeningud. Pärast pikka ja rasket treeningut on tavaline, et higiga kaob ka mõni kilo kehakaalust. Aktiivsete treeningute järele tunnevad vajadust sageli inimesed, kes on terve päeva kontoris paigal istunud ning kelle keha vajab liikumist.<ref
== Liigne higistamine ==
{{Vaata|Hüperhidroos}}
Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Leevendamiseks aitavad sagedased hommikused jahedad dušid. Kui aga liigne higistamine esineb üle kogu keha võib arst määrata tablette. Samuti aitab kaltsiumi tarbimine. Pideva käte, jalgade või kaenlaaluste higistamisel on kasulik kasutada vastavaid alkoholi sisaldavaid lahuseid või antiperspirante.<ref
== Viiited ==
{{Commonscat}}
{{viited
<ref name="Soosaar">https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/higistamine/id-488</ref>
<ref name="sX5c6">http://tervisesport.com/higistamine/</ref>
<ref name="UOjfR">http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/liigne-higistamine-605</ref>
}}
[[Kategooria:Füsioloogia]]
|