James Cameron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida:
Sisestseenide filmimisel Roomas, Itaalias, sai Cameron toidumürgituse. Oma haiguse ajal nägi ta õudusunenägu selle kohta, kuidas võitmatu robot-palgamõrtsukas tulevikust teda tapma saadeti, mis andis talle idee „Terminaatori“ jaoks - film, mis Cameroni filmikarjääri jõudsalt alustas.
==Olulisemad filmid==
=== '''„Terminaator” (1984)''' ===
Pärast „Terminaatori” stsenaariumi kirjutamist otsustas Cameron selle maha müüa, et saaks ise lavastajatooli istuda.
Produktsioonifirmad, kellega ta ühendust võttis, olid küll projektist huvitatud, aga ei olnud nõus laskma kogenematul filmilavastajal sellega tegeleda. Lõpuks leidis Cameron firma nimega Hemdale Pictures, mis lubas tal oma filmi lavastada. Pacific Western Productionsi asutaja Gale Anne Hurd, kes oli varasemalt Cameroniga koos Roger Cormani firmas töötanud, ostis temalt „Terminaatori” stsenaariumi ära ühe dollari eest, tingimusel, et filmi lavastab Cameron. Hurd palgati produtsendiks ja Cameron sai oma esimese lavastajakogemuse. Filmi turustas Orion Pictures. Hurd ja Cameron olid üksteisega abielus aastatel 1985-1989.
„Terminaatori” nimitegelasena kujutas Cameron ette meest, kes ei oleks eriti musklis ja suudaks rahva sekka sulanduda. Kaaluti näitlejat Lance Henrikseni, ent kui Cameron kohtus Austria kulturist Arnold Schwarzeneggeriga, et pakkuda talle Kyle Reese’i osa, nõustusid mõlemad, et tapjaküborgist pahategelase roll oleks tema osatäitmisel palju mõjukam. Henriksenile anti filmis väiksem roll ja Kyle Reese’i hakkas mängima Michael Biehn. Nendele lisandus veel Linda Hamilton, kes mängis ikoonilist Sarah Connorit.
„Terminaatorist” sai kassahitt, mis ületas Orion Picturesi ootusi. Firma oli pakkunud, et filmi võetakse kui tavalist ulmekat, mis peaks kinodes vastu vaid nädala. Tegu oli madalaeelarvelise filmiga, mille tegemine maksis 6,5 miljonit dollarit. Kulude vähendamiseks lindistati helirajad näiteks stereo asemel monoformaadis (üherealisena). „Terminaatori” ülemaailmset tulu hinnatakse 78 miljonile dollarile.
=== '''„Tulnukad” (1986)''' ===
Järgmisena alustas Cameron „Tulnukale” (Ridley Scotti 1979 aasta film) järje loomist, nimetades selle „Tulnukateks” ja palgates kuulsasse Ellen Ripley rolli taaskord Sigourney Weaveri.
Cameroni sõnul oli „Tulnukate” filmimeeskond tema vastu vaenulik, pidades teda Ridley Scotti nigelaks aseaineks. Ta soovis neile „Terminaatorit” näidata, aga suurem osa meeskonnast keeldus seda vaatamast ja jäi tema lavastamise suhtes skeptiliseks läbi terve produktsiooniaja. Sellest ja teistest kaadritagustest probleemidest (teiste seas tüli mittekoostööalti kaameramehega ja ühe peaosatäitja väljavahetamine) hoolimata sai „Tulnukatest” edukas kassahitt. Sellele omistati teiste seas parima naispeaosa (Weaverile) ja parima kunstnikutöö Oscari nominatsioonid ning film võitis parimate heli- ja eriefektide Oscari auhinnad. Lisaks sellele pääses „Tulnukad” koos peaosatäitja Sigourney Weaveriga ajakirja Time kaanele, kuna filmil oli tugev feministlik toon tänu mitmele võitlusstseenile, mida viisid läbi naistegelased.
=== „Terminaator 2: kohtupäev” (1991) ===
Terminaatori” edu järgselt kerkisid jutud järjest, et jätkata Sarah Connori lugu tema võitlusest tulevikumasinate vastu.
Kuigi Cameron oli peamise idee juba välja käinud ja Schwarzeneggergi oli huvitatud selle loo jätkamisest, tekkisid probleemid sellega, et kellel on filmile õigused ja ka järjeks vajalike eriefektide logistikaga. Hilistel 80ndatel õnnestus Mario Kassaril (Carolco Pictures) õigused järjele endale saada, mis lubas Cameronil „Terminaator 2: kohtupäev” nime kandva filmi produktsiooniga algust teha.
Linda Hamilton naases kuulsa Sarah Connori rolli täitma. Ka Schwarzenegger esines uuesti Terminaatorina, ent seekord kaitsja, mitte ründajana. Uueks pahategelaseks, kelleks on uuem Terminaatori mudel T-1000, palkas Cameron näitleja Robert Patricku, kes oli välimuselt teravaks kontrastiks Schwarzeneggerile. Cameroni selgituse kohaselt tahtis ta sellesse rolli kedagi, kes oleks äärmiselt kiire ja nõtke, võrreldes filmi roboteid tanki ja Porschega.
Cameron tahtis algselt seda täiustatud Terminaatori mudelit ka esimeses filmis tutvustada, aga tolleaegsed eriefektid ei olnud veel piisavalt arenenud.
TriStar Pictures nõustus filmi levitama, kuid nõudis kindlat esilinastuse kuupäeva, mis pidi olema umbes aasta pärast filmimise algust. Filmi kirjutasid Cameron ja tema kauaaegne sõber William Wisher Jr. Nagu ka Cameroni eelmine film „Sügavik”, oli „Terminaator 2: kohtupäev” näol tegemist oma ajastu ühe kalleima filmiga, mille eelarve ulatus 100 miljoni dollarini. Selle filmi suurimaks katsumuseks osutusid eriefektid, millega loodi pahalane T-1000. Kõigest hoolimata, saadi film õigeaegselt valmis ja väljastati kinodesse 3. juulil 1991 a.
„Terminaator 2” (või ka lühendatult „T2”) purustas mitmed kinokassade rekordid, teenides Ameerikas ja Kanadas üle 200 miljoni ja ülemaailmselt üle 300 miljoni dollari, saavutades selle aasta enim teeninud filmi tiitli. See võitis neli Oscarit: parima grimmi, parima helitöö, parimate heli- ja parimate visuaalsete efektide eest.
James Cameron rääkis küll 90ndate jooksul mitmeid kordi kolmandast „Terminaatori” filmist, ent ei tulnud kordagi välja ühegi lõpetatud ideega. Pärast Carolco pankrotti minekut läksid frantsiisi õigused Kassari ja Vajna kätte. „Terminaator 3: masinate mäss” linastus 2003 aasta juulis ilma Cameroni osaluseta. Filmi lavastas Jonathan Mostow ja Schwarzenegger täitis taaskord Terminaatori rolli.
=== „Titanic” (1997) ===
Cameronile pakkus huvi RMS Titanicu 1912 aastal uppumine ja ta otsustas oma järgmise stsenaariumi selle põhjal kirjutada. Filmi tegevus keerles kahe erinevast sotsiaalsest klassist pärit noore armastaja ümber, kes kohtuvad kuulsa laeva pardal. Enne produktsiooni algust sukeldus Cameron korduvalt Atlandi ookeani põhja ja filmis ehtsat Titanicu vrakki, mille ta seejärel lisas ka filmi lõppversiooni. Suur osa filmi dialoogidest said nendel sukeldumistel kirja pandud.
Cameroni eelarve selle filmi tegemiseks ulatus 200 miljoni dollarini, tehes „Titanicust” kõigi aegade kõige kallima filmi sel hetkel. Enne filmi linastumist naeruvääristati seda selle kalliduse ja pikendatud produktsiooniaja tõttu.
„Titanic” esilinastus kinodes 19. detsembril 1997 a. Esimesel nädalavahetusel teenis see 23,8% vähem (28,6 miljonit dollarit), kui teisel (35,4 miljonit dollarit). See hoidis kõige vaadatuma filmi tiitlit mitu kuud, tuues lõpuks sisse 600,8 miljonit dollarit Ameerika ja Kanada publikult ning rohkem kui 1,84 miljardit dollarit ülemaailmselt. „Titanicust” sai kõigi aegade kõige tulusam film ja samuti oli tegu esimese filmiga, mis ületas ülemaailmselt 1 miljardi piiri kassatuludes. See oli enim teeninud film aastast 1998 aastani 2010, ent siis möödus sellest „Avatar” (Cameroni 2009. aasta hittfilm).
Laeva uppumisel ja hävimisel kasutatud eriefekte peeti enneolematuteks. Hoolimata varasemast kriitikast filmi produktsiooni suunas, teenis see 14 Oscari nominatsiooni ja võitis neist 11, mis tegi „Titanicust” ka kõige rohkem Oscareid võitnud filmi (viigiseisus „Ben-Huri” ja hiljem „Sõrmuste Isanda” kolmanda osaga). Parima lavastaja Oscarit vastu võttes hõiskas Cameron:”Ma olen maailma kuningas!” - täpselt nagu tema filmi peategelane seda tegi „Titanicu” alguses. Parima filmi Oscari saamise järel palus ta teha leinaminuti tuhande viiesaja mehe, naise ja lapse auks, kes Titanicul hukkusid.
Cameron teatas 2010. aasta märtsis, et „Titanic” lastakse uuesti välja 3D formaadis 2012. aasta aprillis, et mälestada laeva uppumise sajandat aastapäeva. Taaslinastuste järel jõudis „Titanicu” kodumaine tulu 658,6 miljoni dollarini ja ülemaailmne tulu 2,18 miljardi dollarini, tehes sellest teise filmi maailmas, mis on ületanud 2 miljardi dollarilise kassatulu piiri (esimene oli „Avatar”).
=== Avatar (2009) ===
2005. aasta juunis teatati, et Cameron töötab paralleelselt projektidega „Projekt 880” (hiljem tuntud kui „Avatar”) ja „Alita: Lahinguingel” (koomiksiseeria Lahinguingel Alita adaptsioon). Mõlemad filmid pidid tulema 3D formaadis filmituna. Sama aasta detsembris väitis Cameron, et tahab „Lahinguingli” enne valmis saada ja sinna järgi „Avatari” filmida. 2006. aasta veebruariks muutis ta eesmärke ja otsustas „Avatari” varem filmida. Ta mainis, et kui mõlemad filmid osutuvad edukateks, tahaks ta neist triloogiad teha. „Alita: Lahinguingli” produktsioon algas lõpuks aastal 2016 – filmi kirjutab ja produtseerib Cameron ning lavastab Robert Rodriguez.
„Avataril” oli hinnanguline 300 miljoni dollariline eelarve ja see linastus 18. detsembril 2009. a. Tegemist oli Cameroni esimese täispika filmiga alates 1997. aasta „Titanicust”. Film koosneb peaaegu täielikult arvutiga genereeitud animatsioonist, mille puhul on kasutatud edasijõudnumat varianti „performance-capture” tehnikast. James Cameron oli 80 lehekülje pikkuse jupi stsenaariumit „Avatari” tarbeks kirjutanud juba aastal 1995 ja teatanud aastal 1996, et hakkab selle filmiga tegelema pärast „Titanicu” valmimist. Cameron selgitas, et viivitus oli tingitud sellest, et ükski produktsioonifirma ei olnud nõus rahastama vajaliku tehnoloogia väljaarendamist, mida oli tarvis luua soovitud tulemuse saavutamiseks.
„Avatar” pidi originaalis linastuma 2009. aasta maikuus, aga esilinastus lükati edasi detsembrisse, et anda rohkem aega filmis kasutatud keeruka CGI töötlemiseks ning ka seetõttu, et rohkemad kinod saaksid endale paigutada 3D projektorid. Cameroni algne plaan oli väljastada „Avatar” vaid 3D formaadis.
„Avatar” murdis mitmed kassarekordid oma algse kinotsükli ajal. See teenis Ameerikas ja Kanadas 749,7 miljonit dollarit ja sai selle regiooni enim teeninud filmiks läbi aegade (edestades Cameroni „Titanicut”). „Avatarist” sai ka esimene film, mis teenis ülemaailmselt üle 2 miljardi dollari kassatulu (2,74 miljardit dollarit täpsemalt). Filmile omistati üheksa Oscari nominatsiooni ja see võitis neist kolm (kaasa arvatud Parimate eriefektide Oscar).
„Avatari” edu tegi Cameronist Hollywoodi aasta 2010 kõige rohkem teeninud isiku (257 miljonit dollarit).
== Dokumentaalid (2002–2012) ==
Aastal 1998 asutasid James ja John David Cameron digitaalmeedia firma earthship.tv, millest sai hiljem Earthship Productions. Firma produtseeris otseülekannetena tehtud dokumentaalfilme Atlandi ja Vaikse ookeani põhjadest. John Cameroni projektide hulka Earthship Productionsi all kuuluvad näiteks „Ekspeditsioon: Bismarck” (2002) ja „Titanic: Sügaviku vaimud” (2003).
Cameron kiidab tugevalt stereoskoopilisi digitaalseid 3D filme. Oma 2003. aasta intervjuus „Sügaviku vaimude” IMAX 2D dokumentaalfilmi teemadel mainis ta, et hakkab edaspidi kõike vaid 3D formaadis filmima.
Cameron kaasasutas Digital Domaini – eriefektide produtseerimise ja –tehnoloogia firma.
Lisaks on tal plaanis luua 3D projekt esimese Marsile reisi kohta. Ta on 2011 Marsi Teaduste Laboratooriumi teadustiimi liige.
26. veebruaril 2007. aastal teatas Cameron, et tema ja lavastaja Simcha Jacobovici on dokumenteerinud Talpioti hauakambri avamise, mida peetakse Jeesuse hauaks. Iisraeli ehitustööliste poolt 1980. aastal leitud hauakambris olevad nimed kattuvat Jeesuse ja tema lähedaste isikute nimedega. Dokumentaalfilmi „Jeesuse kadunud haud” näitas Discovery Channel 4. märtsil 2007. a.
National Geographicu resident-avastajana uuris Cameron aastal 2012 koos kaheksa eksperdiga taaskord Titanicu uppumist. Uuringud kaasati teledokumentaali „Titanic: Lõppsõna James Cameroniga” ja see esilinastus National Geographicu kanalil 8. aprillil 2012. Analüüsi lõpptulemusena nõustuti muutma 1995. aasta nägemust kuulsa laeva uppumisest.
== Osaline filmograafia ==
| |||