Erinevus lehekülje "Sõltumatute Riikide Ühendus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uuendasin kogu lehe ära, täiendades oluliselt infot.)
P
 
== Ajalugu ==
1990. aastal käivitusalgas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine [[Augustiputš|1991. a.aasta augustiputši]] järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.
 
8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda [[Moskva]] keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus [[Almatõ|Almatõs]] kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. [[Baltimaad|Balti riigid]] ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Liina Areng|URL=http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&aasta=1998&dok=soltumatute_riikide_uhendus|Pealkiri=Sõltumatute riikide ühendus|Väljaanne=Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus|Aeg=|Kasutatud=7.11.2017}}</ref> Neli [[Kesk-Aasia]] vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Liina Areng|URL=http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=publikatsioonid&aasta=1999&dok=SRU_kui_RVO|Pealkiri=SRÜ kui rahvusvaheline organisatsioon|Väljaanne=Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus|Aeg=1999|Kasutatud=07.11.2017}}</ref>
 
Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui [[Eduard Ševardnadze]] oli Gruusia [[President|presidendiks]] saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt  SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.
 
1993. aasta 24. septembril allkirjastasid üheksa  SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Türkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati ühtse – kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva – majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, [[Fiskaalpoliitika|maksu]]-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.<ref name=":1" />
 
1999. aastal anti Tadžikistanile liidus täielikud õigused (varasemaltvarem olid täielikud õigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Kõrgõstanil ning Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping [[Euraasia Majandusühendus|Euraasia Majandusühenduse]] loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Venemaa ning Tadžikistan. Hetkel on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla ühendatud majandusruumi lepingule.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.cisstat.com/eng/cis.htm|Pealkiri=About Commonwealth of Independent States|Väljaanne=Cisstat|Aeg=|Kasutatud=7.11.2017}}</ref>
 
2003. ning 2005. aasta vahel toimus ühenduse riikide seas mitmeid muudatusi valitsuses, [[Viktor Juštšenko]] valiti Ukraina presidendiks ning Eduard Ševardnadze ja [[Askar Akajev]] kukutati vastavalt Gruusias ja Kõrgõzstanis. 2006 võttis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://sputniknews.com/world/2006020343324440/|Pealkiri=Georgia's quitting CIS council will not affect security - Russian minister|Väljaanne=Sputnik News|Aeg=03.02.2006|Kasutatud=27.11.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pravdareport.com/news/world/03-02-2006/75406-georgia-0/|Pealkiri=Georgia opts out of ex-Soviet military cooperation body|Väljaanne=Pravda Report|Aeg=03.02.2006|Kasutatud=27.11.2017}}</ref>, kuid lahkumine SRÜ-st sai võimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta pärast Gruusia sõja lõppu. 26. augustist 2005 on Türkmenistan SRÜ-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.{{Citation needed}}
 
== SRÜ eesmärgid ==
Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt. [[Mägi-Karabahhi sõda|Aserbaidžaani-Armeenia sõda]] ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias)
 
Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.
105 060

muudatust