Erinevus lehekülje "Ferrara hertsogkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Venezia→Veneetsia (põhinimi))
P
|algusaasta = [[1264]]
|loppaasta = [[1597]]
|valitsusvorm = Monarhiamonarhia
|osa = [[Kirikuriik|Kirikuriigikirikuriigi]] [[lään]]ivaldus
|ajalugu1 = [[Obizzo II d'Este]] saab valitsejaks
|pvm1 = 1264
|ajalugu2 = [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modena ja Reggio]] saavadsaidd hertsogkondadeks
|pvm2 = 1452<br>
|ajalugu3 = Ferrarast saabsai hertsogkond
|pvm3 = 1471
|ajalugu4 = [[Este dünastia]] kaotabkaotas Ferrara Kirikuriigile
|pvm4 = 1597
|pealinn = Ferrara
 
==Taust==
[[Pilt:Ferrara-1600.jpg|pisi|left|150px|Müüri ja vallikraaviga ümbritsetud Ferrara, cau 1600.]]
[[Ferrara]] asustuse algupära ei ole selge ning ilmselt asustasid piirkonna [[Po]] jõe suudmes olevate [[laguun]]ide elanikud. Ferraras on kaks varajase asustuse keskpunkti, millest üks asub katedraali ümbruses<ref>Piiskopitool, mille varasem asukoht oli Vicohabentia (Voghenza), toodi sinna paika üle aastal 624 ([http://www.katolsk.no/utenriks/kronologi/italy.htm Chronology of Catholic dioceses: Italy]).</ref> ning teine, nn ''castrum bizantino'', selle vastaskaldal San Pietro linnaosas, kus Po jõe Primaro lisajõgi voolab Volano kanalisse.
 
Ferrara nime mainitakse kirjalikult esmakordselt aastal [[753]], mil see esineb [[langobardid]]e kuninga [[Desiderius]]e dokumendis kui linn, mis moodustas osa [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadist]].<ref>[https://web.archive.org/web/20050511054751/http://www.sitiunesco.it/index.phtml?id=531 History, art and culture]. Vaadatud 20.03.2015.</ref> Aastal [[757]] tõotas Desiderius langobardide "Ferrara hertsogkonna" (''ducatus ferrariae'') paavst [[Stephanus II]]'-le. PealePärast aastat [[984]] oli tegemist [[Modena]] ja [[Canossa]] krahvi [[Tedaldo]] läänivaldusega. Hiljem kuulutas Ferrara end küll sõltumatuks, kuid aastal [[1101]] vallutas linna [[Toscana]] markkrahvinna [[Matilde di Canossa]]. Selleks ajaks domineerisid linnas mitu suurt perekonda, kellest kõige silmapaistvam oli perekond Adelardi (ehk Aleardi).
 
Adelardi dünastia viimane esindaja Guglielmo II suri aastal [[1146]] ja tema varad läksid tema lähisugulase ''the Marchesella'' kaasavarana Este dünastiasse kuuluva Obizzo I valdusse. Uue perekonna ja linnas juba varem prominentsel kohal olnud Salinguerra perekonna vahel oli märkimisväärne vihavaen, kuid pealepärast suuri võitlusi nimetati Este perekonna esindaja Azzo VII aastal [[1242]] Ferrara eluaegseks ''[[podestà]]ks''<nowiki/>'ks. Aastal [[1259]] võttis Azzo VII lahingus vangi [[Verona]] valitseja [[Ezzelino III da Romano]].
 
Azzo järglaseks sai tema lapselaps [[Obizzo II d'Este|Obizzo II]] (1264–1293) ja Ferrara elanikud tegid aastal [[1264]] temast eluaegse valitseja.
==Renessanss==
[[Pilt:Bartolomeo Veneto 001.jpg|pisi|left|150px|[[Bartolomeo Veneto]] maal "Naise portree". Traditsiooniliselt oletatakse, et maalil on kujutatud [[Lucrezia Borgia]]t.]]
[[Ercole d'Este I]], kes oli [[Medici]]de järel üks tähelepanuväärsemaid [[15. sajand]]i lõpu ja [[16. sajand]]i Itaalia kunstipatroone, valitsusajal sai Ferrarast kultuuriline keskus, mis oli hinnatud nii muusika kui ka kujutava kunsti poolest. Maalikunstnikud lõid sidemeid [[Flaamlased|flaami]] kunstnike ja nende tehnikatega, vahetades mõjutusi nii värvide kui kompositsiooni valikute osas. Heliloojaid tuli Ferrarasse mitmelt poolt üle Euroopa, eriti [[Prantsusmaa]]lt ja [[Flandria]]st – [[Josquin des Prez]] töötas mõnda aega hertsog Ercole heaks (sealhulgas kirjutas ta viimasele teose ''"Missa Hercules dux Ferrariæ''"), [[Jacob Obrecht]] käis Ferraras kaks korda (ja suri seal [[katk]]upuhangu ajal aastal [[1505]]) ja [[Antoine Brumel]] töötas Ferraras alates aastast [[1505]].
 
Ercole poeg [[Alfonso I d'Este|Alfonso I]] oli samuti oluline patroon ja selle, et ta eelistas instrumentaalset muusikat, tulemusena muutus Ferrara oluliseks [[lauto]]le kirjutatud helitööde keskuseks. Ferrara arhitektuuri panustas oma andekusega [[Biagio Rossetti]], kes palus aastal [[1484]] Ercole I luba linnaplaani ümberkujundamiseks. Selle tulemusena valminud ''"Addizione Erculea''" on üks kõige olulisemaid ja kaunimaid näiteid renessansiaegsest linnaplaneeringust; see mängis oma osa ka Ferrara valimisel [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
Alfonso I abiellus kurikuulsa [[Lucrezia Borgia]]ga ning jätkas edukalt sõda Veneetsia vastu. Aastal [[1509]] pani paavst [[Julius II]] ta kirikuvande alla ja aastal [[1512]] alistas ta [[Ravenna]] linna kaitsmisel paavsti armee. Lucrezia on koos teiste Este dünastia liikmetega maetud ''Corpus Domini'' kloostrisse.
Ercole II poeg [[Alfonso II d'Este|Alfonso II]] oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Toscana suurhertsogi [[Cosimo I]] tütar Lucrezia, tema teine abikaasa oli Saksa-Rooma riigi keisri [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] õde Barbara ja tema kolmas naine oli [[Mantova hertsogiriik|Mantova hertsogi]] tütar [[Margherita Gonzaga d'Este|Margherita Gonzaga]].
 
Alfonso II tõstis Ferrara hiilguse selle kõige kõrgemasse punkti ja oli poeetide [[Torquato Tasso]] ning [[Giovanni Battista Guarini]] ja filosoof [[Cesare Cremonini]] patroon, soosides sarnaselt tema dünastia teistele printsidele kunsti ja teadust. Tema valitsemise ajal arenes Ferraras taaskordtaas välja külluslik õukond, millel oli muljet avaldav muusikaline koosseis ning millega võisid Itaalias võistelda vaid naabruses asuv Veneetsia ja sellised traditsioonilised muusikakeskused nagu [[Rooma]], [[Firenze]] ja [[Milano]]. Sellised heliloojad nagu [[Luzzasco Luzzaschi]], [[Lodovico Agostini]] ja hiljem [[Carlo Gesualdo]] esindasid Ferraras töötavate heliloojate [[Avangardism|avangardistlikke]] kalduvusi, kirjutades töidteoseid andekatele virtuooslikele artistidele, sealhulgas tuntud Ferrarast pärit professionaalsete naislauljate grupile, mida tuntakse nimeganimetusega ''[[concerto di donne]]''; eriti kuulsad olid naislauljad [[Laura Peverara]], [[Anna Guarini]] ja [[Livia d'Arco]]. Helilooja ja muusikateoreetik [[Vincenzo Galilei]] ([[Galileo Galilei]] isa) kiitis Luzzaschi töidteoseid ja Luzzaschiga koos õppis Ferrara päritolu muusik [[Girolamo Frescobaldi]].
 
Linna arengut mõjutas suurel määral [[1570]]. aastal pool linna hävitanud [[1570. aasta Ferrara maavärin|maavärin]]. Kui Alfonso aastal [[1597]] ilma seaduslike pärijateta suri, läksid Este valdused pärandusega esialgu tema nõo [[Cesare d'Este]] omandusse. Kuid paavst [[Clemens VIII]] ei tunnistanud seda pärimisõigust ja paavsti seisukoha järgi olid Ferrara ja [[Comacchio]] aastast 1597 vabad läänivaldused. [[Este dünastia]] säilitas siiski (väikeste vaheaegadega) [[Modena ja Reggio hertsogkonna]].
 
==Este dünastiast Ferrara, Modena ja Reggio valitsejad==
[[Pilt:Michele di Luca dei Coltellini - Madonna and Child Enthroned with Saints - Walters 37880.jpg|pisi|Kunstnik Michele di Luca dei Coltellini altarimaal praeguseks hävinud Ferrara Sant'Andrea kirikust.<ref>[http://art.thewalters.org/detail/1627 Madonna and Child Enthroned with Saints].</ref> ''The Walters Art Museum''.]]
*[[Obizzo II d'Este]] 1264–1293
*[[Azzo VIII d'Este|Azzo VIII]] 1293–1308
113 841

muudatust