Erinevus lehekülje "Konstantin Päts" redaktsioonide vahel

P
Tühistati kasutaja 2001:7D0:81FE:8280:1418:54BC:C665:F8D7 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
(skde)
Märgised: Tühjendamine blanking
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:81FE:8280:1418:54BC:C665:F8D7 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...)
Märgis: Tühistamine
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
{{Infobox President
| nimi=Konstantin Päts
| pildi nimi=Konstantin Päts.jpg
| amet=1. [[Eesti Vabariigi President]]
| ametiajaalgus=24. aprill 1938
| ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956)
| järgmine=[[Jüri Uluots]]
| amet2=[[Riigihoidja]]
| ametiajaalgus2=3. september 1937
| ametiajalõpp2=24. aprill 1938
| amet3=2. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921
| ametiajalõpp3=21. november 1922
| eelmine3=[[Ants Piip]]
| järgmine3=[[Juhan Kukk]]
| amet4=4. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus4=2. august 1923
| ametiajalõpp4=26. märts 1924
| eelmine4=[[Juhan Kukk]]
| järgmine4=[[Friedrich Akel]]
| amet5=10. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus5=12. veebruar 1931
| ametiajalõpp5=19. veebruar 1932
| eelmine5=[[Otto Strandman]]
| järgmine5=[[Jaan Teemant]]
| amet6=13. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus6=21. oktoober 1933
| ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934
| eelmine6=[[Jaan Tõnisson]]
| amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus7=24. veebruar 1918
| ametiajalõpp7=8. mai 1919
| järgmine7=[[Otto Strandman]]
| amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934
| ametiajalõpp8=3. september 1937
| eelmine8=[[Ants Piip]]
| järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]]
| sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]]
| sünnikoht=[[Tahkuranna vald]]
| surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]]
| surmakoht=[[Buraševo]]
| alma_mater=[[Tartu ülikool]]
| partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]]
|}}
'''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, elukutselt jurist.
 
Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne [[Riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]], [[Riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler.
 
==Elulugu==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde.
 
Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu on selgusetu. Tumanov oli haruldane perekonnanimi, mida kasutasid eeskätt Kaukaasiast pärit inimesed, kes venestasid oma nime, näiteks Tumanishvili või Tumanjan.
 
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik.
 
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadiga (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga), [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], kust ta lahkus [[lipnik]]u aukraadiga, mis andis õiguse personaalsele, mittepärandatavale aadliseisusele.
 
1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ning temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.
 
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "[[Teataja]]s" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts [[Šveits]]is, kust [[1907]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" />
 
[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse.
 
Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järvamaa]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us.
 
===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites===
Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ning alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane.
 
Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja I–V [[Riigikogu]]sse. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige.
 
Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ning [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks.
 
Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
 
21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|Riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Äreva sisepoliitilise olukorra tõttu kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Eesti kaitseväed|kaitsevägede]] [[ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>
 
[[1935]]. aasta [[14. aprill]]<nowiki/>il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" />
 
Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
 
"Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" />
 
Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" />
 
[[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel.
 
===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas===
1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" />
 
1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul „Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile.”<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama. <ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />.
 
Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" />
 
===Vangistus===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu.
 
Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufaa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" />
 
Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsioniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" />
 
29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiuministri [[Vladimir Pobus]]e{{lisa viide}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.
 
== Säilmete otsimisest ==
 
Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" />
 
Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />.
 
Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />.
 
[[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]]
 
== Isiklikku ==
Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa.
 
[[1901]].a. abiellus Konstantin Päts Helma Wilhelmine Pätsiga (sündinud Peedi; 1879–1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi hoolde.
 
[[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />.
 
== Konstantin Pätsi valitsused ==
Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918–1919 aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral.
{{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}}
 
==Kronoloogia==
[[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]]
===Riigijuhina===
* Ministrite nõukogu esimees
::24.02.1918−12.11.1918
* Peaminister
::12.11.1918−08.05.1919
* Riigivanem
::25.01.1921−21.11.1922
::02.08.1923−26.03.1924
::12.02.1931−19.02.1932
::21.10.1933−24.01.1934
* Peaminister riigivanema ülesannetes
::24.01.1934−03.09.1937
* Riigihoidja
::03.09.1937−24.04.1938
* Vabariigi President
::24.04.1938−17.06.1940
 
===Muudes ametites===
* 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as
* 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja
* 1904–1905 Tallinna linnanõunik
* 1905 Tallinna abilinnapea
* 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja
* 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja
* 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees
* 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees
* 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees
* 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister.
* 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees
* 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige
* 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige
* 1920–1937 I−V Riigikogu liige
* 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige)
* 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik
* 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees
* 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees
* klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" />
* [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees
* [[Tallinna Börsikomitee]] esimees
* Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees
 
==Tunnustused ja aunimetused==
{{Vabadusrist|I/1<br/>III/1}}
*[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden
*[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.)
*[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]]
*[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist
*[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga
*[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael
*[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
*[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" />
*[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige
*[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige
*[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige
*[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige
*[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees
*22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige <ref name="PZIjf" />
*[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" />
*[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" />
*[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" />
*[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas.
 
Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" />
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref>
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" />
*Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" />
*Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" />
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" />
*[[Tallinna linna aukodanik]]
*[[Tartu linna aukodanik]]
*[[Pärnu linna aukodanik]]
*[[Narva]] linna aukodanik<ref>[http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510]</ref>
*[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik
*Iru valla aukodanik
*Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" />
*Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige
*Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'
*[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium
*Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler
*XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon
*XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938)
*[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934)
*Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" />
*Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939)
*Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" />
*Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938)
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939)
*31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks.
 
25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal.
 
Alates [[1989]]. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s.
 
2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />
 
Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Samuti mängis K. Pätsi ETV sarjas Poliitilised kired ja Sünniaasta Peeter Kard.
 
Tema järgi on nimetatud Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref>
 
== Teosed ==
* "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]
* "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]
* "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]]
 
=== Tõlked ===
* [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897
* [[Adolf Damaschke]]. [[Kogukondliku omavalitsuse ülesanded]]. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938.
* [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908.
* [[Rudolf Diesel]]. [[Solidarismus]]. Tallinn, 1910
 
==Vaata ka==
*[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]]
*[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]]
*[[Konstantin Pätsi muuseum]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
<ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref>
<ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref>
<ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref>
<ref name="CX1Lo">[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref>
<ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref>
<ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref>
<ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref>
<ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref>
<ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. Enn Soosaare Sihtasutus, Kirjastus SEJS, Tallinn 2012, lk 92</ref>
<ref name="Te6vR">[http://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv]</ref>
<ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref>
<ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref>
<ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref>
<ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref>
<ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref>
<ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref>
<ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref>
<ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref>
<ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>
<ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref>
<ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref>
<ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
<ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
<ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
<ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
<ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref>
<ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref>
<ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref>
<ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref>
<ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
<ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref>
<ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref>
<ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref>
<ref name="TNgOG">[http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref>
<ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref>
}}
 
==Kirjandus==
* "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk
* Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]]
* [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]]
* Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]]
* [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]]
* Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]]
* [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]]
* [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990
* [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]]
* "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk
* "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk
* [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]]
* "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk
* Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57.
* Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81.
* Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1.
* President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3.
* Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3.
* Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2.
* Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
 
== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{Vikitsitaat}}
{{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}}
 
*[http://www.hot.ee/evp1938/apoteoos.htm Riigikogu 1. (piduliku) üldkoosoleku stenograafiline aruanne]
*[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)]
*[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)]
*[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937]
* {{ISIK|2863}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu]
* [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008.
*[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes]
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}}
{{lõpp}}
 
{{Eestipresident}}
{{Eestivj}}
{{Eesti SM}}
 
{{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}}
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti riigivanemad]]
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tallinna aukodanikud]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]]
[[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1874]]
[[Kategooria:Surnud 1956]]
661

muudatust