'''Karl XII''' ([[27. juuni]] (17. juuni [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi) [[1682]] [[Stockholm]] – [[11. detsember]] (30. november) [[1718]] [[Fredrikshald]]) oli [[Rootsi Kuningriik|Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] aastatel [[1697]]–[[1718]].
==Elu==
===Noorus ja trooniletõus===
Karl XII oli [[Karl XI]] ja tema abikaasa [[Ulrika Eleonora vanem]]a ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma.
===Välispoliitika ja Põhjasõda===
[[Taani]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid [[1700]]. aastal [[Põhjasõda]] kallaletungiga [[Riia]] linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us [[Peeter I]] sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja [[1706]]. aastal Poola sõjast välja astuma.
1704. aastal alanud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u 1710. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaale]].
[[1707]]. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. [[Poltava lahing]]us ([[1709]]) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega [[Türgi|Türki]], kust ta naasis alles [[1715]]. aastal Rootsi.
Rootsi minetas Põhjasõja tulemusena [[Rootsi dominioonid|meretagused valdused]], [[Läänemereprovintsid]] ja [[Rootsi suurvõimu ajastu|suurriigiseisundi]].
Kuningas langes [[Norra]]s Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste [[musket]]ikuulist või [[šrapnell]]ist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes tagasi kodumaale.
