Ahrntal: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ahrntal''' ([[Itaalia keel|itaalia:]] ''Valle Aurina'') on vald ''(comune)'' [[Lõuna-Tirool]]is Põhja-[[Itaalia]]s, paiknedes umbes 70km70 km [[Bolzano]]st (''Bozenist'') kirdes, [[Austria]] piiri ääres.

Weißenbach koosneb maalilisest Alpi talumajapidamisest, mis rühmituvad ümber vahutava valge [[liustikujõgi|liustikujõe]], millest nimigi on tuletatud. Rahvaarvuga umbes 550 asub see kõrgusel 1350m1350 ülem mereüle pinnamerepinna.

Põhjast, läänest ja edelast ümbritsevad valda [[Zillertali Alpid]]. Nende Alpide peaahelik oru eesotsas moodustab ka piiri [[Austria]]ga. Kõige tähtsamate mägede seas on vallas [[Turnerkamp]] (3418m), [[III Hornspitze|Hornspitzen]], [[Schwarzenstein (Zillertali Alpid)|Schwarzenstein]] (3369m3369 m), [[Großer Löffler]] (3379m3379 m), [[Wollbachspitze]] (3210m) ja [[Napfspitze (Ahrntal)|Napfspitze]] (3144m3144 m). Ahelikud läänes ja edelas, sealhulgas [[Speikboden (Zillertali Alpid)|Speikbodeni massiv]], eraldavad Ahrntali [[Mühlwaldi vald|Mühlwaldist]] [[Mühlwaldi org|Mühlwaldi orus]]. Kagus on [[Durrecki Grupp]], [[Venedigeri Grupp|Venedigeri Grupi]] alamahelik koos [[Durreck]]i (3135m3135 m) ja [[Hirbernock]]iga (3010m3010 m), mis moodustavad [[Sand in Taufersi vald|Sand in Taufersi]] valla ja selle [[Rein in Taufers]]i küla piiri. Suurt osa Durrecki Grupist kaitstakse [[Rieserferner-Ahrni looduspark|Rieserferner-Ahrni looduspargi]] osana.

Oru nimi ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 11. sajandil. ''Aurina vallis'' on mainitud aastal 1048, ajavahemikusajavahemikul 1070 kuni 10801070–1080 ilmus dokumentidesse ''Ourin'' või ''Ouren''.

[[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgi kõneleb 98.76% rahvastikust esimese keelena [[saksa keel]]t, 0.,93% [[itaalia keel]]t ja 0.,31% [[ladiini keel]]t.