Arianism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Ariaanluses polnud [[kolmainsus]]õpetust sellisel kujul nagu [[usutunnistus]]tes, mis sõnastati esimestel [[oikumeeniline|oikumeenilistel]] [[kirikukogu]]del, Areiose õpetuse vastu.
 
Ariaanlik [[kristoloogia|kristoloogiline]] õpetus eitab enne loomist olevat (pre-eksisteerivat) [[Jeesus Kristus]]e kui [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] täielikku jumalikkust. Areios väitis, et "oli aeg, kui teda ei olnud," ja seega on Kristus loodud ja ajalik. See on vastuolus [[kolmainsus|kolmainsuseõpetusega]]. Kirik kuulutas [[I Nikaia I kirikukogu]]l ([[325]]) arianismi [[ketserlus|väärõpetuseks]] ja pani Aleksandria Areiose (surn 336) [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla.
 
Arianismi tähtsad esindajad olid Areiose kõrval [[Eusebius Nikomedeiast]], [[Eunomios]], [[Felix II (vastupaavst)|vastupaavst Felix II]], [[Wulfila]] ja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhid]] [[Makedonios]], [[Eudoxios Antiookiast|Eudoxios]] [[Antiookia]]st, [[Demophilos]] ja [[Maxentius]].
9. rida:
Arianismi tähtsamad vastased olid [[Athanasios]] Aleksandriast, [[Basileios Kaisareast]], [[Gregorios Nazianzosest]], [[Gregorios Nyssast]], [[Ambrosius]] Milanost ja [[Hilarius]] Poitiers'st.
 
[[Hilisantiikaeg|Hilisantiikajal]] kasutasid I Nikaia I kirikukogu otsuste pooldajad oma vastaste kohta nimetust "ariaanid" ka juhul, kui need tegelikult ei olnudki Areiose õpetuse pooldajad.
Mitmed [[germaanlased|germaani rahvad]], nagu [[läänegoodid]], [[langobardid]], [[burgundid]] ja [[vandaalid]], omandasid [[ristiusk|ristiusu]] esmalt arianismi kaudu.