Erinevus lehekülje "Aatomnumber" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Keemiline element|Keemilise elemendi]] '''aatomnumber''' ehk '''järjenumber''' ehk '''laenguarv''' ('''Z''') on [[prooton]]ite arv selle elemendi [[aatom]]i [[aatomituum|tuum]]as. Aatomnumber saab olla vaid positiivne [[naturaalarv]] ( <math> \mathbb{N}^{+}</math>), sest aatomi tuumas ei saa olla [[murdarv]]uline kogus prootoneid.
 
Algselt tähendas elemendi [[number|järjenumber]] tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi [[mass]]iga ligikaudu [[võrdelisus|võrdeliseks]], pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust.
 
Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjekorra numbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911 aastal. [[Henry Moseley]] kinnitas [[1913]]. aastal eksperimentaalselt (röntgenspektroskoopia abil), et esitatud hüpotees tõepoolest kehtib.
NeedTa [[anomaalia]]dseletas saidära seletuseka pärastperioodilisustabelis [[Henry Moseley]] uurimusiolevad [[1913anomaalia]]. aastald. Moseley avastasuuringud näitasid, et range seose elementide [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. TaKinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas. Elemendi [[keemilised omadused]] olenevadki tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.
Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.
 
==Avastuse filosoofiline külg==
Selle fundamentaalse seose avastus pole üksnes [[füüsika]]t või [[keemia]]t puudutav avastus. Selles on ka [[filosoofia|üldfilosoofiline]] külg. Siin on üks konkreetne vastus küsimusele, kas inimene suudab tõeselt tunnetada [[objektiivsus|objektiivset]] [[maailm]]a või see pole võimalik. Tuli välja, et inimese poolt [[number|numbriliset]] järjestatud elementide süsteem pole lihtsalt sobitatud, korrastatud süsteemne vaade, vaid need numbrid (Z) vastavad tõepoolest [[reaalsus|reaalselt]] olemasolevale. See on hea näide [[teadus]]liku vaate [[fakt]]ilisest kehtivusest. Numbrid pole lihtsalt inimese teadvuse loodud abivahendid, vaid miski, mis ongi päriselt olemas - seaduspärane, konkreetne, kindel, objektiivne nagu aatomi tuuma laeng, prootonid erinevate keemiliste elementide aatomite tuumades. Inimesel on võimalik jõuda kindlate, kehtivate tõdedeni, objektiivselt reaalsust tunnetada.
 
==Vaata ka==