Loogilised uurimused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
101. rida:
Näiteks on põhjenduste kindlustamise üks tähtis eelnõue, et mõtteid väljendatakse hästi eristatavate ja ühemõtteliste märkide abil. [[Keel (keeleteadus)|Keel]] on küll mõtete väljendamiseks laialt rakendatav, rangeks uurimiseks väga ebatäiuslik abivahend. [[Kahemõttelisus]]ed kahjustavad järelduste usaldatavust. Ettevaatlik uurija peab [[termin]]id defineerima. [[Nominaaldefinitsioon]] on abivahend järelduste kindlustamiseks. Tähtis on ka [[nomenklatuur]]: lühikesed ja iseloomulikud signatuurid tähtsamate mõistete kohta on hädavajalikud, kui nende mõistete väljendamine defineeritud väljendite algse tagavara abil on kohmakas. Põhjenduste abivahendite hulka kuulub ka [[klassifikatsioon]].
Põhjenduste lühendite ja aseainete hulka kuuluvad [[algoritmilised meetodid]]: mehaanilised arvutusmeetodid ([[arvutusmasin]]ad) ja metoodilised menetlusviisid objektiivselt kehtivate kogemusotsustuste kindlakstegemiseks – mitmesugused meetodid tähe asendi, [[elektritakistus]]e, [[inertne mass|inertse massi]], [[murdumisnäitaja]], [[raskuskiirendus]]e jne määramiseks. Iga niisugune algoritm on määratud põhjendustega, mis näitavad üldisel kujul, et kui niisugune menetlus sooritatakse kas või pimesi, annab see paratamatult objektiivselt kehtiva üksikotsustuse.
====§ 10. Teooria ja teaduse idee teadusfilosoofia probleemidena====
| |||