Ernst Jünger astus [[1913]] [[Prantsuse VõõrleegioniVõõrleegion]]i, kust isa ta koju tagasi tõi. Ernst sooritas [[1914]] kiirkorras gümnaasiumi lõpueksami ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sai [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] korduvalt haavata, teda autasustati kõrgete ordenitega. [[1919]]–[[1923]] oli ametis ohvitserina, õppis seejärel [[Leipzig]]i ja Napoli ülikoolis ning asus [[1926]] vabakutselise kirjanikuna [[Berliin]]i, avaldades legendaarse kuulsuse omandanud raamatuid. Juba [[1920]] ilmus Jüngeri sulest kohe bestselleriks saanud romaan "Terasäikestes" (''"In Stahlgewittern"''). [[Teine maailmasõda]] viis ta läänerindele. Sõja ajal töötas ta okupatsioonivägede staabis [[Pariis]]is, kus suhtles paljude [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kultuuritegelastega nagu maalikunstnik [[Pablo Picasso]] või kirjanik ja režissöör [[Jean Cocteau]].
[[1944]] saadeti Jünger erru, kuna oli vähesel määral seotud [[Hitler]]i-vastase vandenõuga. Seejärel oli ta elu lõpuni vabakutseline kirjanik, reisides palju ning pühendudes aiapidamisele ning [[entomoloogia|entomoloogiale]].