Karjamaa (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viite süntaks |
viidete süntaks |
||
9. rida:
'''Karjamaa''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum paikneb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres ning piirneb [[Kalamaja]], [[Paljassaare]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Sitsi]] asumitega. Karjamaa asumi pindala on 0,97 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
Karjamaa asum on saanud nime selle järgi, et asumi piirkond oli pikka aega kasutusel karjamaana.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=[[Robert
==Ajalugu==
Karjamaa alad olid asustatud arvatavasti juba 14. sajandil, sest Susipea nime (''Zudenpeycke''] on mainitud 1374. aastast pärinevates allikates. Keskajal läbis Karjamaa alasid ainus tee, mis ühendas [[Kopli|Koplit]] Tallinnaga (praegune [[Tööstuse tänav]]). Tol ajal oli Kopli eraldatud linnast piirdeaiaga, mis ulatus [[Kopli laht|Kopli lahest]] [[Tallinna laht|Tallinna laheni]]. Selle muldvalliga piirdeaia eesmärgiks oli takistada huntidel pääsemast Kopli karjamaadele.<ref name=":0" /> Varasem hoonestus on olnud ka [[Sitsi mägi|Sitsimäe]] värava ees.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Robert Nerman]], Karin Paulus|pealkiri=Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=49|isbn=}}</ref>
Karjamaa alade lähedale ehitati 1728. aastal mereväe hospidal, mis tegutses seal lühikest aega. Kuni 19. sajandi lõpuni oli asumis ainult üksikuid hooneid. Piirkonna arengusse tuli suurem muutus siis, kui Karjamaa lähedale rajati 19. sajandi lõpus [[Balti puuvillavabrik|Balti Puuvillavabrik]] ja vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] [[Miinisadam]] ning [[E-Arsenal|sõjatehas Arsenal]].
20. rida:
Mereväe ohvitseride peredele ehitati piirkonda suuremad elumajad, mida hakati kutsuma [[Punased kasarmud|Punasteks kasarmuteks]].<ref name=":0" />
1919. aastal asutati [[Punased kasarmud|Punaste kasarmute]] kõrvale [[Merevägi|Mereväe Ekipaaž]], mis formeeriti 1931. aastal ümber [[Merevägi|Mereväe Õppekompaniiks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Robert Nerman]]|pealkiri=Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Linnaplaneerimise Amet|lehekülg=394|trükk=Teine, täiendatud väljaanne|isbn=9985-78-036-1}}</ref>
Ettevõtetest tegutsesid asumis 1920.-1930. aastail hapniku- ja atsetüleenivabrik [[Eesti AGA]] ning Jakob Kiili jahi- ja paaditööstus, samuti asusid seal [[Eesti Kiviõli]] õli- ja bensiinihoidlad.
| |||