Redaktsioon: 9. detsember 2017, kell 20:56 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2017, kell 21:39 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: {{liita\|Keskprotsessor}} [[Pilt:Intel 4004.jpg\|thumb\|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommerts[[mikroprotsessor]].]] '''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis [[interpreteerimine\|interpreteerib]] ja [[täitmine\|täidab]] [[~~masinakäske~~masinakäsk]]e ning koosneb vähemalt [[käsuseade\|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade\|aritmeetika-loogikaseadmest]].<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref>. Protsessor sooritab tehteid [[andmed\|andmetega]], mis on saadud väljastpoolt, tavaliselt mälust. ~~</ref>~~ Protsessoriks nimetatakse sageli [[keskprotsessor]]it, kuid arvutisüsteemis, eriti [[süsteemikiip\|süsteemikiibil]], on tavaliselt peale keskprotsessori ka spetsialiseeritud protsessoreid. ==Tööpõhimõte==▼ [[Masinkood]]i [[masinakäsk\|käsu]] täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt [[dekooder\|dekodeerida]], seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees [[käsukonveier]] ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Kui käsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, hakatakse samal ajal järgmist käsku juba dekodeerima.▼ [[Personaalarvuti]]tes ja ~~digijuhtimisega~~ [[digijuhtimisega seade\|digijuhtimisega seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse ~~protsessorikiipide~~[[protsessorikiip]]ide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref>. ▲==Tööpõhimõte== ▲[[~~Masinkood]]i [[masinakäsk~~Masinakäsk\|~~käsu~~Masinakäsu]] täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt [[dekooder\|dekodeerida]], seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees [[käsukonveier]] ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Kui käsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, hakatakse samal ajal järgmist käsku juba dekodeerima. ==Protsessorite ~~liigid~~liike== * [[Keskprotsessor]] (CPU) ** Kui see on konstrueeritud [[von Neumanni arhitektuur]]i järgi, koosneb see vähemalt [[juhtplokk\|juhtplokist]] (CU), [[aritmeetika-loogikaplokk\|aritmeetika-loogikaplokist]] (ALU) ja [[register (arvutitehnika)\|registritest]]. * [[Mikroprotsessor]], keskprotsessor tavaliselt ühel ~~[[ränikiip\|ränikiibil]].~~ [[ränikiip\|ränikiibil]]. * [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- ja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega. * [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.

Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel