Enamasti{{See artikkel|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it .}}▼{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
{{liita|Keskprotsessor}}
[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.]]
'''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis interpreteerib ja täidab [[masinkood]]is antud [[Käsk (informaatika)|käske]] ning koosneb vähemalt [[käsuseade|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].
==Tööpõhimõte==
[[Masinkood]]i [[masinakäsk|käsu]] täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt [[dekooder|dekodeerida]], seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees [[käsukonveier]], ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. KunaEt keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte. on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. MõteKui seisneb selles, et kui käskukäsk on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siishakatakse samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.
▲Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it.
[[Personaalarvuti]]tes ja digijuhtimisega [[seade|seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks.
==Protsessorite liigid==
* [[Keskprotsessor]] (CPU)
* [[Mikroprotsessor]], on CPUkeskprotsessor ühel [[ränikiip|ränikiibil]].
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- ja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
* [[Heliprotsessor]], kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades.
== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ==
=== AMD mikroprotsessorid ===
*AMD alustas mikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem mikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
*1995 – tulid välja AMD esimesed mikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
*1996 – neile järgnes K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*1997 – ilmusid K6-mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
*1998 – tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1999 – loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*2000 – loodi AMD K-7 Duroni mikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000 – tuli ka AMD K6 2+ mikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
*2001 – tuli seeria mikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
*2002 – AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
*2003 – loodi viimase AMD Athlon Xp seerias mikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.
=== Inteli mikroprotsessorid ===
*1970. aastatel alustati mikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 mikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982 – valmis 80286 mikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1985 – valmistati esimene 32-bitine mikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-mikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1989 – loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1992 – loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1994 – loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-mikroprotsessori seeria viimane mudel.
*1995 – hakati tootma Pentium Pro mikroprotsessoreid.
*1997 – loodi juba uus multimeedia toetusega mikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX mikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II mikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
*1998 – tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999 – tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
*2000 – loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
*2001 – ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
===Cyrix/IBM mikroprotsessorid===
* 1993 – loodi esimene Cyrixi mikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küündis 233 MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.
==Vaata ka==
| 