Origenes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
PResümee puudub |
||
37. rida:
Origenes elas väga [[askees|askeetlikku]] elu. Eusebios kirjutab, et ta võttis [[evangeelium|evangeeliumi]] ettekirjutusi nii tõsiselt, et “sooritas teo, mis andis tõestust kogenematust ja noorest südamest, kuid samas usust ja enesekontrollist.” Origenes võttis nimelt sõna-sõnalt Mt 19,12, kus on öeldud järgmiselt: “On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!" ja kohitses ennast ise. Huvitav on see, et Origenes, keda on peetud “allegooria printsiks”, võttis sõna-sõnalt salmi, mida varasem traditsioon mõistis tavaliselt allegooriliselt.<ref name="VZM3u" />
Oma mahukaid teoseid hakkas Origenes kirjutama võrdlemisi hilja
Origenese kirjanduslike tööde peamiseks eesmärgiks oligi tagada kristlastele, kes tulid lagedale intellektuaalsete probleemidega, [[Piibel|Pühakirjaga]] kooskõlas olevad vastused, et nad ei läheks neid [[gnostitsism|gnostilistest]] sektidest otsima.<ref name="3x99X" />
53. rida:
==Suur kriis==
Umbes aastal 231 lahkus Origenes Aleksandriast põhjusega, et kohtuda [[Ateena|Ateenas]] ühe [[hereetik|hereetikuga]]. Kreekasse minnes tegi ta aga kummalise ringi ja külastas Kaisareas oma Palestiina sõpru, Theoctistust ja Alexandrit Jeruusalemmast. Väidetavalt pühitses tema viisidi ajal Kaisarea peapiiskop Theoctistus piiskop Alexander Jeruusalemmast nõusolekul Origenese [[preester|
Igatahes siis, kui värske preester oli teel Ateenasse, jõudsid uudised tema ordineerimisest Aleksandriasse ning põhjustasid Demetriuses, kellele Origenes tegelikult allus, suurt viha. Veel suuremat viha tõid hiljem kaasa kuuldused Origenese vestlusest hereetikuga, kelle pärast ta Ateenasse sõitnud oli. Nimelt olid nad vestelnud teemadel, mis puudutasid Isa ja Poja ühtsust ning saatana lunastamist. Hereetik, Candidus, väitis, et saatanal on väga kuri loomus, mida ei saa keegi kunagi päästa. Origenes vastas sellele, et saatana kuri loomus ja see, et ta on hukule määratud, ei ole tingitud mitte ta olemusest (substance), vaid ta on langenud tänu enda tahtele ja seetõttu saab teda hukatusest päästa. Candidus tõlgendas asja nii justkui oleks Origenes väitnud, et saatanal on loomus, mis tuleb päästa või lunastada.<ref name="nSBF0" />
75. rida:
Origenes pääses kahest tagakiusamiste lainest – [[Septimius Severus|Septimius Severuse]] ja [[Maximinus Traaklane|Maximinus Traaklase]] omast –, kuid mitte kolmandast, mille põhjustas [[Decius|Decius]]. See oli esimene tõeliselt universaalne tagakiusamine, mille tulemusena suri Kaisarea vanglas ka Alexander Jeruusalemmast. Origenes langes samuti vangi ja teda piinati korduvalt.<ref name="xoEIG" />
[[Photius|Photiuse]] järgi on Origenese surmast kaks varianti. Ühe kohaselt lõpetas Origenes oma elu märtrina Kaisareas Deciuse ajal. Teise variandi kohaselt elas ta [[Volunianus|Volunianuse]] ajani, mil ta suri ja maeti 69-aastaselt Foiniikia linnas [[Tüüros|Tüüroses]]. Photius ise pooldab teist varianti, sest
==Origenese teosed==
95. rida:
Origenese kirjadest on säilinud ainult kaks. Üks Gregorius Thaumaturgusele Pühakirja lugemise teemal ja teine [[Julius Africanus|Julius Africanusele]] “[[Taanieli raamat|Taanieli raamatu]]” kreeka lisade kohta. Kaks väiksema mahuga teost on säilinud täielikult: “Palvest” (“On Prayer”) ja “Veenmine martüüriumiks” (“Exhortation to Martyrdom”). Suurematest teostest on säilinud samuti kaks: “Contra Celsum” originaaltekstina ja “De principiis” Rufinuse ladinakeelse tõlkena.<ref name="katenc" />
Origenese tähtsaimaks tööks võib pidada “Hexaplad”, mis on kokkuvõttev ja võrdlev teos Vana Testamendi kuuest tõlkeversioonist. Juutidega peetud vestluste käigus sai Origenesele selgeks, et heebrea piibli ja “[[Septuaginta|Septuaginta]]” vahel on olulised erinevused. “Hexapla” ongi
==Vaata ka==
|