Ajurünnak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
==Ajurünnaku meetodi puudused==
Enamik [[uuring]]uid näitab, et inimesed genereerivad grupis ajurünnaku käigus kokkuvõttes vähem ideid võrreldes sellega, kui nad genereeriksid ideid üksinda. Näiteks Mullen jt. tõid 1991. aastal oma uurimuses välja, et ajurünnaku kirjandusesajurünnakukirjanduses on tavapärane leid, kus nominaalsete gruppide (üksikisikutest, kes genereerisid ideid üksinda, kokkugenereerivatest üksikisikutest pandudkokkupandud grupp) tulemused ületavad omavahel suhtleva grupi omi. <ref name="Lambertus">Jones, E.E., Lambertus, J.D., (2014). Expecting Less From Groups: A New Perspective on Shortcomings in Idea Generation Groups. ''Group Dynamics:Theory, Research and Practice, Vol 18, No. 3.'' Lk 237–250</ref>
 
Levinud seletused taolistele grupiprotsesside puudujääkidele on:
* [[eesmärk|eesmärgi]] blokeerimine (teiste järel ootamine) – efekti vähendamiseks on võimalik kasutada [[elektrooniline ajurünnak|elektroonilist ajurünnakut]];
* grupi liikmetepoolse [[hinnang]]u kartus;
* sotsiaalne sobituvus (oma panuse teistega samal tasemel hoidmine või arvamus, et minu panus pole vajalik).
 
Kõik need seletused eeldavad [[viga]] [[protsess]]is või [[puudujääk]]epuudujääke osalejate [[Motivatsioon|motivatsioonis]], kuid lisaks mängib rolli ka see, et inimestel on erinevad ootused tulemustele sõltuvalt grupi suurusest. <ref name="Lambertus" /> TeguSamas pole samastegu eelnevate põhjenduste ümberlükkamisega, vaid täiendava aspektiga, ehk kõik need võimalikud seletused võivad esineda nii eraldi kui ka kõik koos.
 
==Ootuste mõju ajurünnaku tulemustele==