Poogenkeelpillid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 29 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q192096 (translate me) |
PResümee puudub |
||
4. rida:
==Mängimistehnikad==
*''[[con arco]]''
*''[[pizzicato]]''
*''con sordino'' – [[sordiin]]iga mängimine
*''[[col legno]]'' – löögid keeltele [[poogen (muusika)|poogna]] puuosaga
14. rida:
*''[[glissando]]'' – sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt
Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Näiteks [[viiul]]il surutakse keeled vasaku käe sõrmedega
Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (''con legno'') ning sõrmedega keelte tõmbamist (''pizzicato''). Roobile, mis hoiab [[pillikeel|keeli]], võib asetada kammikujulise [[sordiin]]i – helisummuti, mis muudab [[kõlavärv]]i pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (''vibraato'').
21. rida:
Primitiivseid, poognaga mängitavaid nõrga kõlaga keelpille esines juba väga vanal ajal paljudel rahvastel. 16.-17. sajandil arenes [[Euroopa]]s rohkearvulistest poogenpillidest neli klassikalist vormi:
* [[viiul]],
* altviiul e
* [[tšello]] ja
* [[kontrabass]]
36. rida:
[[Tšello]] on veel madalama helikõrgusega, sooja, maheda kõlavärviga pill. Lisaks andambli- ja orkestrikoosseisudele kasutatakse tšellot tihti ka sooloinstrumendina. Oma lõpliku kuju sai ta [[Antonio Stradivari]]lt. Tšellot mängitakse istudes, pill seisab kere allotsas oleva kandepulgaga maha toetudes mängija põlvede vahel. Tšello ulatus on C-a2.
[[Kontrabass]] on poogenpillidest madalaim. Tema täita on orkestris või ansamblis bassi osa, soolopillina kasutatakse seda instrumenti harva. Kontrabass on oma mõõtmetelt väga suur pill, ligikaudu 2 meetri kõrgune. Teda mängitakse tavaliselt püsti seistes. Kontrabassi ulatus on
==Vaata ka==
|